Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja piltkiri. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka
*Eririiete kandmine (G-nöör) *Abiellumine Kahe perekonna vaheline kokkulepe. Vahetus, pruudilunastus. Kogukond aksepteerib. Miniapelgus - pruut ei tohi vanematega rääkida. (teisest hõimust) *Surm Surnut tuleb leinata. Tootem ja totemism Rühmatotemism Gruppiline(Karja kitsega) Individuaalnetotemism- Tunneb sugulast konkreekse looma inimesega. Soototemism Erinevad (tüdrukud hiired, poisid täid) Tabu - tootem ei tohi tappa, süüa looma Positiivne t-m. tootemeid tarbitakse, pamised aluandjad. Negatiivne t-m. - Hinduism Hinduism Algues tähistati Induse jõe ääres elavaid inimesi. Hilje hakkasid moslemid kutsuma indusid kes ei võtnud moslemi usku vastu. Austati Ema-jumalannat, sealt oli pärit svastika(haakrist). Lootose asend(jooga?). Aarjadharma vanimsõna mida kasutati religiooni tähistamiseks. Umbes 1500 ekr. Tungisid indiasse aarlased(indoeurooplased). Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon
hierarhiline kogukondlik struktuur endogaamiat. Kusjuures endo- ja eksopraksis pole eraldi ja absoluutselt määratletavad, nad on komplementaarsed aspektid suhetes enda ja teistega. Kasti- ja totemistlike ühiskondade vahepealsed on need, mis koosnevad looduslikest kastidest ja seega mõistetakse kultuuri kui looduse peegeldust. Indias, kastiühiskondade kodus, on mundadel valdavalt taim- või loomtootemid, aga leidub ka selliseid tootemeid nagu kuuvalgus või vikerkaar; ühel teisel sealsel suguharul on tootemiteks hulk esemeid, kusjuures asjade osakaal tõuseb lõuna poole liikudes (näiteks pottide riputamise nöör, silmasalv, tõke, münt J). Lõunapoolset võib mõista ka kui perifeerset. Samas võib esineda suhtelist vabadust tootemite suhtes, näiteks ingverikogukond loobub mugavuse mõttes hoopis korra-teradest. Tundub, et Ameerikas
Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, millel asetseb horisontaalselt kiviplaat, ning kromlehh ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim Stonehenge`is Inglismaal) . Vana-Mesopotaamia kunst
annaabi.ee 
