Teiseks kaitsevad lääneriigid tekstiilitootmist erinevate turukaitsemeetmetega. Hiina tekstiilitööstus Vanemate tööstusharude hulka kuulub tekstiili-, eriti puuvillatööstus, mida varemalt oli vähestes rannikulinnades( Sanghai koos ümbrusega, Qingdao, Tianjin). Pärast 1949. a-t on rajatud tekstiilivabrikuid puuvillakasvatuse piirkondadesse (Peking, Zhengzhous, Xian, Urumtsi). Siiditööstus on arenenud Sanghais, Hangzhous ja Guangzhous. Rohkesti siidi toodetakse ka Sichuanis, toorsiidi Shandongis ja Liaoningis. USA tekstiilitööstus USA tekstiilitööstuse ajalooliseks rajooniks on Uus-Inglismaa, kust see hiljem levis Lõuna- Atlandi (puuvill, tehiskiud) ja Kesk-Atlandi (vill, tehiskiud) osariikidesse. Uus-Inglismaa on säilitanud esikoha villatööstuses. Naha- ja jalatsitööstus paikneb Uus-Inglismaal, Kesk-Kirdes ja New Yorgis. HIINA JA USA VÕRDLUS VÕRRELDAV TEGUR USA HIINA
Tõmbetugevus on nn kuivtugevus. Märgtugevust väljendatakse %-des kuivtugevusest. Märgtugevus on oluline tekstiili värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel. Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest. Staapelkiud on reeglina nõrgemad kui samast kiust filament. Looduslike kiudude tugevus oleneb nende jämedusest ja tihedusest. Mida peenem ja tihedam on kiud, seda tugevam ta on. Loodusliku siidi on peetud läbi aegade üheks tugevamaks kiuks. Toorsiidi kiu tõmbetugevus on umbes 1/3 sama peenusega metalltraadi tõmbetugevusest. Kiudude tinglik jaotus tugevuse järgi: · tugevad kiud - klaaskiud, aramiidid, lyocell, siid · keskmise tugevusega kiud - polüamiid, lina, puuvill, polüester, akrüül · nõrgad kiud - modakrüül, vill, atsetaat, viskoos, elastaan Suuremat tugevust nõutakse tehnilise otstarbega kiumaterjalidelt. Ülitugevate kiudude saamiseks muudetakse keemiliste kiudude molekulide ehitust (modifitseeritakse)
Tõstes temperatuuri ja suurendades leelise kontsentratsiooni, hüdrolüüsub keratiin kiiresti. Hapetele on villakiud vastupidavam. Vill on leeliste suhtes tundlikum: 2-3%-line leelise kuum lahus lõhub keratiini peptiidahela. Kuna villas on palju -SH- ja S-S- 2 sidemeid, kardab vill nii oksüdeerijaid kui ka redutseerijaid ja teda tuleb pleegitada väga ettevaatlikult Siid on ka loomset päritolu. Toorsiidi niiti e. kookonniiti eritab oma siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori) tõuk nn. siidiuss. Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni
annaabi.ee 
