Keraamikas kasutatakse savi telliste, ahjupottide, drenaazitorude, katusekivide, tarbekeraamika jms tootmiseks. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine, samuti kasutatakse seda veel keramsiidi tootmiseks, valu- ja keemiatööstuses, naftasaaduste ja rasvade puhastamiseks, puurimislahuste valmistamiseks jne. Tulekindluse järgi jaotatakse savi kolme rühma: tulekindel (sulamistemperatuur 1580°C ja kõrgem), raskelt sulav (1580- 1350°C) ja kergelt sulav (alla 1350°C). Toorsavist hoone ehitamine on energiasäästlik. Savi ettevalmistamisele ja töötlemisele kulutatakse võrreldes teiste materjalidega väga vähe energiat. Kuna suurema osa ehitiste jaoks sobilik savi on leitav kas otse vundamendikaevest või siis lähinaabrusest, siis kulub ka materjali transpordile vähem energiat ja ka materjal ise on odavam. Tüüpilise toorsavist hoone ehitamiseks tarvitatakse umbes 1% energiast, mis kuluks tavalise põletatud savitelliste või raudbetoonist hoone ehitamiseks
(ekseeme), tolmuteket ja külmetushaigustesse haigestumist. Savi akumuleerib sooja. Sarnaselt teistele massiivsetele materjalidele on savidel hea sooja sidumisvõime ning neid saab kasutada passiivsel moel päikeseenergia ja sellega seotult kütmisele kuluva energia kokkuhoiuks. · Hoone ehitamine on energiasäästlik. Savi ettevalmistamisele ja töötlemisele kulutatakse, võrreldes teiste materjalidega, väga vähe energiat. Tüüpilise toorsavist hoone loomiseks tarvitatakse kõigest ca 1% energiast, mis kuluks tavalise põletatud savist tellistest või raudbetoonist hoone loomiseks. · Savi on taaskasutatav materjal. Põletamata savi on igal ajal ilma piiranguteta uuesti kasutatav. Vähese veega niisutatult saab taastada kõik savi ehitusomadused. Seetõttu puudub savi puhul ehitusmaterjali kui keskkonda koormava jäätme tähendus. · Savi kasutamine vähendab kulusid materjalile ja transpordile. Suurema osa ehitiste
inimese paigas elamise tagajärjel. Iseloomulik tunnus on kultuurkiht -> inimese paigal elamise või tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht, mis koosenb ehitus- ja majapidamisjäänustest, söest, tuhast ja sisaldab erinevaid esemeid. Kultuurkihi paksus sõltub inimtegevusest. Tartu linnuse kohal on kultuurkihi paksus osaliselt 4m sügavusel, kuid mõnes kohas Euroopas ulatub see isegi 30m sügavusele (selle tõttu, et seal ehitati majasid toorsavist, mille eluaeg pole eriti suur). Tartu linna päris suur kultuurkiht on tulenenud sellest, et Tartu on mitmetes sõdades praktiliselt hävinud. a. Elupaigaga seotud muistised(tänapäeva peopaiku vaadates võib tunduda, et kultuurkiht tekib ühe ööga). a.i. Asulapaigas a.ii. Linnused (kindlustatud asulad)omavad enda ümber valle. a.iii. Linnad a.iv
annaabi.ee 
