Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem, kui täiskasvanu oma, nimelt 80-100 g ööpäevas, s.o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul. Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Mitmesuguste kudede toormassist 15... 20 langeb valkude. Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem, kui täiskasvanu oma, nimelt 80-100 g ööpäevas, s.o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed valgud
Lapseeas seoses intensiivse arenemisega, milleks kulub rohkesti kudede ehituseks vajalikke aineid ja energiat, on kalorite suhteline vajadus kõige suurem,. näiteks kuni 5 aasta vanusel lapsel 334 ... 418 kJ (80 ... 100 kcal) keha-massi l kg kohta. Peamised toitained: Valgud: Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Mitmesuguste kudede toormassist 15... 20 langeb valkude arvele (rasvad ja süsivesikud moodustavad ainult l... 5). Proteiinid koos lipoproteiididega moodustavad toese kõigile bioloogilistele membraanidele, millel on tähtis ülesanne rakkude ehituses ja talitluses. Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis
(kroonil. mürgistus), see esineb peam. booririkastes geogr. piirkondades (näit. Ida-Siberis) Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement (see tõestati kindlalt alles 1980.-te algul) - nii loomadele kui taimedele Inimorganismis on ca 20 mg B (veres 0,52 mg B/l) On teada ainult üks B-ühend, mis esineb eluslooduses: antibiootik boromütsiin C45H74O15NB (streptomütseetides) joogivees: sajandikud kuni kümnendikud ppm puuviljades: keskmiselt 2 ppm ümber toormassist Inimese ööpäevane boorivajadus ei ole täpselt tuvastatud (arvamused kõiguvad ligi 2 suurusjärku; keskm. väärtus: 1-2 mg) Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu) - mõjutab näärmete tegevust - osaleb ensüümprotsessides - mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine - korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent (näit. ferroboor: Fe + 10-20% B)
annaabi.ee 
