kontsentratsioon osmootsuse probleeme ei põhjusta. Glükogeenina salvestatud glükoosi saab energiavajaduste rahuldamiseks kasutada ka anaeroobsetes tingimustes. Normaalselt toituv inimene metaboliseerib 160 200 g glükoosi ööpäevas (110-130 g sellest langeb närvikoe arvele). Kuigi glükogeeni on mitmete kudede rakkudes, tulevad varudena arvesse glükogeenigraanulid · maksas (~120 g ehk 8 10 % maksa toorkaalust) - varu kogu organismi tarbeks; hulk muutub päeva jooksul dünaamiliselt, jätkub 20 tunniliseks nälgimiseks · lihastes (200 -250 g ehk ~1 % lihaste toorkaalust) - varu vaid lihaste energiavajaduste jaoks, hulk on dünaamiliselt muutuv ja sõltub lihastöö aktiivsusest G l ü k o g e n e e s on glükoosist glükogeeni biosüntees tsütoplasmas. G l ü k o g e n o l ü ü s on glükogeeni lõhustumine. Ei ole glükogeneesi pöördrada, siin
rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust. Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a
Viljumisajaks tõlvik paisub ja õitest moodustuvad erepunased 5-8 mm läbimõõduga marjad. Marjad valmivad septembriks ja on mõrkjad ning mürgised. Kasutamine: värskelt on kogu taim mürgine. Eriti mürgised on marjad. Taim sisaldab nahka ärritavat ja ville tekitavat ainet aroiini. Risoomi on muistsetel nälja-aastatel kohati pruugitud toiduks, sest kuivades ja keetmisel kaotab see mürgisuse. Risoom sisaldab palju tärklist (30-50% toorkaalust) ja umbes 10% valku. 62 VARSAKABI Caltha palustris; Caltha kollase lille nimetus Vergiliusel ja Pliniusel, palustris soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb taime lehe kujust. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: sood, niisked niidud, veekogude kaldad, lodud, kraavid. Varsakabi on kodarikpüsik, millel on veetaimedele omased õhukoe-rikkad varred ja leherootsud.
annaabi.ee 
