kompensatoorne hüpertroofia) LISANEER Väikeses vaagnas; kaasnevad kivid, hüdronefroos, ureetri ektoopia jne. KAHESTUMINE Ühe- või kahepoolne Neerude ja ureetri kahestumine Püelonefriit (põhjuseks püelonefriit, refluks, kivid, kusejuhasong) ROTATSIOONIHÄIR ED Düstoopia e. väärasetsus Neer asetseb väljaspool oma õiget asukohta: iliotsökaalselt tooraksi vaagna- või lumbaalpiirkonnas HOBURAUDNEER Kaasneb neerude rotatsioonihäire, enamasti on alumised poolused suunatud mediaalsele ning omavahel ühenduses ERINEVAD SUHTEANOMAALIAD S-kujuline, L-kujuline, vormitu POLÜTSÜSTILISED NEERUD Autosomaalne dominantne (Kujuneb aeglaselt; dialüüsravi, transplantatsioon vajalik keskeas; sünnil sümptomiteta)
tulikalistele. Vastsed kooruvad kahe nädala pärast ning kaks esimest aastat nad arenevad veealustel objektidel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Tavaliselt talvituvad nad mullas. 2) Sarvikliidrik: Sarvikliidrikul on üsnagi sale keha ja tavaliselt jääb kehapikkus vahemikku 40-50 mm. Tagatiivad ja eestiivad on ühelaiused ning aluselt järsult kitsenevad. Üsna sarnane sarvikliidrikuga on sadulliidrik. Sarvikliidrikul on tooraksi teisel segmendil U- kujuline must märk ehk veiniklaasimärk, musta joonega koos , mis ühendab selle segmendi musta kitsa ääreribaga . Sadulliidrikul on ka U- kujuline märk aga ei ole ääreribaga ühendatud joont. Sarvikliidrikul on tagakeha sinine ja mustade triipudega aga mõnel emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad taimedel ,noori isendeid võib leida tihti ka niitmata rohumaadel kui ka luhtadel.
Lihaste nõrkus tekkida probleemid köhimisel. (Gibson jt 2003; 38) Seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel esinevad ainevahetuse ja endokriinsüsteemi häired. Mõned uurimused näitavad, et selle kahjustusega patsientidel on 4 korda suurem dieabeedi tekkimise oht. Kehatemperatuuri kontroll on ka häiritud. (Gibson jt 2003; 38) On olemas kaks põhilised soole tegevusehäired seotud neuroloogiaga: tservikaal või ülemise tooraksi kahjustuse puhul patsient ei tunne defekatsiooni soovi, conus medullaris või cauda equina kahjustused põhjustavad soolestiku arefleksia, mille puhul soolestiku toonus on kadunud. (Gibson jt 2003; 38) Sõltuvalt seljaaju kahjustusest patsient võib mitte tunda, et põis on täis, mis võib põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused
Sissehingamisvoog (Flow) – gaasikogus (s.t õhu või hapniku maht), mille aparaat annab ajaühiku jooksul, tavaliselt l/min või ml/s Tipprõhk (Ppeak) – kunstliku hingamise ajal kopsudes tekkiv maksimaalrõhk; sõltub sissehingamisvoost ja takistusest (F × R). Keskmine rõhk (Mean või MAP – Mean Airway Pressure) – kunstliku hingamise ajaline keskväärtus kogu hingamistsükli jooksul Kopsude venivus (C – Compliance) – väljendab hingamiselundite (kopsude ja tooraksi) elastsust Hingamistakistus (R – Resistance) – väljendab inimese hingamiselundite takistust, mille õhuvool peab ületama sisse- ja väljahingamisel. Hingamistakistusest sõltub kopsudes tekkiva tipprõhu väärtus 736 Pilt 51.16. Portatiivne kunstliku hingamise aparaat kiirabiautos Kunstliku hingamise liigid Juhitav kunstlik hingamine (IPPV, CPPV, VCV) – patsient ei võta üldse osa oma hingamistegevusest, kogu töö teeb kunstliku hingamise aparaat
annaabi.ee 
