Toodete ja teenuste kogunõudluse kasvuga ei kaasne mitte kodumaise tööhõive suurenemine, vaid suureneb sisseveetavate hüviste osakaal. Kui seejuures on probleemiks ka valuutapuudus, et osta välismaist toodangut, kasvab inflatsioon. Eriti keeruliseks muutub probleem, kui lisaks füüsilise kapitali nappusele (vähesed investeeringud) esineb ka inimkapitali (human capital) so. Erialaste oskuste ja teadmistega spetsialistide ning oluliste tooraineressursside (nafta, metallid) puudus. Arengumaade puhul võime nimetada ka alaarengu tööpuuduseks; · regionaalne töötus, kus teatava piirkonna tööjõu pakkumine ja nõudlus ei olevastavuses; VI.Loomulik (naturaalne) töötus, mille puhul võib eristada: · friktsionaalne e siirdetöötus, mida iseloomustab olukord, kus majanduses toimuvate struktuurimuutuste tõttu ebapiisava kohanemisvõimega töötajad asuvad ümberõppele või vajavad täiendõpet seoses töökohtade vahetusega;
Majandsustsükliks nimetatakse tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber. Neid iseloomustab aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majanduskasvuvaldkonnas millele järgneb kokkutõmbumine. Põhjalikult hakati neid uurima Suure Depressiooni ajel, mil paljud riigid ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest. Tekkepõhjused: 1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused
võimalikku tulevikku ning kavandada sobivat arengustrateegiat edasiseks. Uurimuse ``Kasvu piirid'' (The Limits to Growth), aluseks on globaalse arengu matemaatiline mudel World 3, milles tollal vaid 28 aastane Dennis Meadows käsitles maailma kui keerulist süsteemi, mida on võimalik imiteerida matemaatilise modelleerimisega. World 3-s uuriti industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute tooraineressursside ammendumise ning keskkonna saastumise tagajärgi (Valt, Savisaar. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, 1983). Arvestuses kasutati näitajaid: R looduslikud ressursid, P - rahvaarv, * - keskkonna saastatus, f - ühe inimese kohta aastas tulev toiduhulk, $ - tööstustoodang ühe inimese kohta Mudelist oli näha, et umbes XXI sajani alguseni jätkuks senine kasv, pärast 2030. aastat saabub aga
annaabi.ee 
