kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale. Küpse ajastu ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni. Kuulsad on Rembrandti maastikugravüürid ,,Kolm puud", ,,Sajakuldnaleht", ,,Kristus Emmanuas" ja ,,Ecco Homo". Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel.
kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle
seda juba ammu, pikkade ootuseaastate jooksul. Sellesse hetke on jäänud vaid kohtumisrõõm, helge ja vaikne. Maalikunsti kõrvalt viljeles Rembrandt ka graafikat, peamiselt oforti. Tema loomingulisse laekasse kuulub üle kolmesaja graafilise lehe erinevates käsitluslaadides. Varasemad tööd on täpsed ja realistlikult selgejoonelised, hilisemad aga rajatud heleda ja tumeda vaheldumisele , mis hilisemas eas saavutas sametiliselt maheda ülemineku ja jättis toonmaali mulje. Kuulsaim leht keskperioodist on niinimetatud ,,Sajakuldnaleht", mis on pärit umbes aastast 1650. Samal ajal maalitud maastikega loob ta enda paremad maastikugravüürid, mille motiivid on laenatud Hollandi loodusest. Tõuget on ta neiks mõnevõrra saanud Seghersilt. Kuulus on eriti ,,Kolm puud" aastast 1643. Rembarandti ofordikusti tippsaavutusteks võib pidada mõnda lehte tema viimasest elu perioodist, näiteks ,,Kristus Emmauses"(1654) ja ,,Ecce Homo" (1655).
loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks (Raud 2005: 69). Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale. Küpse ajastu ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni (Vaga 2004: 590). Kuulsad on Rembrandti maastikugravüürid ,,Kolm puud", ,,Sajakuldnaleht", ,,Kristus Emmanuas" ja ,,Ecco Homo" (Raud 2005: 75). Joonis1. Autoportree soomuskraega http://emptyeasel.com/wp-content/uploads/2007/02/rembrandt-self-portrait-1629.jpg ELUKÄIK Päritolu 15. juulil 1606 sündis Hollandi linnas, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis, Rembrandt Harmenszoon van Rijn
annaabi.ee 
