elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas. Jahirong on valmis seatud kütid ära peidetud. Vibud, nooled valmis pandud, mõtted peast on heidetud. Saak on püütud, vaev on nähtud, kütid koju tõttavad. Läbi metsa, üle oja rõõmsalt saaki kannavad.
oleksid vanad kreeklased eelistanud dekoratiivses viimistluses valget, on väärarvamus, mis põhines kreeka valgeksluitunud templivaremete vaatlusel. Tegelikult olid paljud kreeka ehitised mitmevärvilised ja kaunistatud muistsele Egiptusele sarnase pigmentide värviskaalaga kuid paljude lisanditega, millest enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Kujundajad andsid meelsasti pindadele toonivarjundeid, kasutades mitmesuguseid määrduvvalgeid ja kahvatuid, kividele omaseid värvitoone. Viisteis tuhat aastat pärast seds kui koopamaalide loojad töötasid lihtsate , ilma eelneva kogemuseta saadud värvidega, on nüüdisajal meie käsutuses tohutu hulk nii looduslikke ning sünteetilisi pigmente ja värve ja arvutult keerulisi kujundustehnikaid. Samuti on meil juurdepääs tuhandete aastate arhitektuurilistele ja kujunduslikele
Pildid on maalitud pruunide, kollakate ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidiga ja musta söega, samuti mergli ja raudkarbonaadiga, osalt ka (kivist tööriistadega) graveeritud. Värvid on säilinud, sest nad põhinevad mineraalsetel pigmentidel, mis ei lagune. Et värvid peale jääksid, segati neid verega, loomarasvaga, uriiniga, kalaliimiga, munavalgega või taimemahlaga. Eriti piisonite puhul on värvidel palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Seinu on ühtlasi graveeritud, radeeritud ja pestud. Lamavad piisonid on maalitud looduslikele kaljukühmudele, mistõttu nad paistavad ühtlasi reljeefidena. Mitme värvi kasutamine ja kalju reljeefi ärakasutamine annavad tunnistust Altamira maalide kõrgemast tehnilisest tasemest võrreldes enamiku teiste koopamaalidega.
Jaapani stiilis maalid võib laias laastus jaotada mono- ja polükromaatilisteks. Vanimad teadaolevad maalirullid pärinevad 8. sajandist ja olid kas usulise sisuga ( näiteks ,,Mineviku ja tänapäeva karma suutrad") või ilmalikku laadi ( näiteks ,,Shotoku Taishi oma poja ja noorema vennaga"). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143) Teine jaapani maalikunsti vool suiboku kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.- 12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite rullid, mis kujutasid endast humoristlikke, karikatuurseid jooniseid peamiselt lindudest ja loomadest.( Sealsamas 2008: 144) Tänapäevasele jaapani maalikunsti tekkele andis tõuke Meiji pööre (1868) ja sellele järgnenud reformid, mis muutsid põhjalikult Jaapani ühiskonda, mõjutades seejuures ka
8 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON värvitooni lai kasutamine. Tööstur Henry Ford tabav ütlus auto kohta "mistahes värvi kui see ainult oleks must" võinuks kohanduda ka modernistidele lihtsalt asendades selle valgega. Teiste sõnadega less is more vähem on rohkem. Tegelikult ei domineerinud valge tarbevärvina modernistlikus maailmas. Kujundajad andsid meelsasti pindadele toonivarjundeid, kasutades mitmesuguseid määrduvvalgeid ja kahvatuid, kividele omaseid värvitoone. Viisteis tuhat aastat pärast seds kui koopamaalide loojad töötasid lihtsate , ilma eelneva kogemuseta saadud värvidega, on nüüdisajal meie käsutuses tohutu hulk nii looduslikke ning sünteetilisi pigmente ja värve ja arvutult keerulisi kujundustehnikaid. Samuti on meil juurdepääs tuhandete aastate arhitektuurilistele ja kujunduslikele stiilidele mineviku