Sooviks mõelda, et ikka inimeste. Kui pidulik riietus on taotluslik, siis vabalt, kuid kelleltki ei tohiks eeldada, et ta mingis olukorras absoluutselt peab nõnda riietuma kui ta seda ei soovi. Isegi võimukandja on eelkõige lihast ja luust inimene nagu vastuvõtule tulija, mistõttu oleks natukene imelik end võrdsest võrdsemaks või vähem võrdsemaks teha. Ma loodan, et see pani reeglite üle väheke mõtlema ja tulevikus neid laveerides ehk ka eirama. Lõpetuseks toonitan, et tegemist on isikliku arvamusega, millele on jõutud endasse süübimise ja loogilise arutluse käigus ning tegemist ei pruugi olla ainuõige lähenemisega. Arvamuste paljusus on kasulik ja kainestav.
Luule on romantiline, nõuab palju keskendumist ja ridade vahelt lugemist. Tänapäeva kiire elutempo juures ei suudeta keskenduda asja olemusse, sama on ka minuga. Mulle ei paku naudingut süveneda teskti niivõrd palju, et näha puude taga metsa. Luules on kirja pandud erilise hoolega valitud sõnad, mis hoolikal kaasamõtlemisel jutustavad oma loo. Igaüks mõistab luulet omamoodi ja jääbki saladuseks, mida kõike autor oma värssidega mõtles. Kaplinski muutis minu suhtumist luulesse. Toonitan veelkord, et loodus on mulle südamelähedane. Kaplinski sidus suhtumise loodusesse oma luuletustesse. Noppeid looduslähedusest leiab metafooridena: "Kahe tuulehoo vahel ulatub õue ristiklinnu hääl." J.Kaplinski "Raske on kergeks saada" Tuulehood on rasked päevad, kui miski ei lähe soovitult. Ristiklinnu hääl tähendab helget perioodi. Sellega tahab kirjanik öelda, et päevad pole vennad.
maakera ja üksik aatom, ometi oleksid nad siis ühesugused, ühetugevused. Mis siit järgneb? Suur- ja väikeriikide, suur- ja väikerahvaste küsimus oleks korraga lahendatud. Veel enam: oleksid lahendatud ka majanduslikud keerdküsimused. Sest kus oleks see vabrikant, kes ei hoolitseks oma tööliste eest ja ei jagaks nendega oma sissetulekuid, kui iga tööline, kelle õigust rikutud, võib ta kogu tema krempliga hävitada. Ma toonitan: õigust rikutud, sest õigus on siin peaasi, muidu ei saa. Kui tööline ei austa õigust -- aga tööline austab õigust, sest inimene austab ikka seda, mis tal puudub -- kui aga tööline ometi ei austa, siis võib ju vabrikant omalt poolt maakerale miini alla panna või aatomid oma peos puruks litsuda, nagu seda nii kujukalt väljendas Aleksei Aleksejevits. See oleks lõpp. Aga inimene ei taha lõppu, ka tööline ei taha, inimene tahab olla igavene
annaabi.ee 
