................ 9 -2- 1. SISSEJUHATUS Surmaprobleem on üks neid, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Surma kohta on raske küsimusi esitada, sest juba see võib mõjuda vanematele inimestele surmaendena. Surmatemaatika on lahutamatult seotud ennustamise kui tegevuse ja ennete kui nähtusega. -3- 2. MATUSEKOMBED Vanad eestlased teadsid, et kui inimene sureb, siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua, kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks. Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid
Matmata surnut valvati selleks, et Kurat surnut ära ei vahetaks ja sama loogika kohaselt valvati last/imikut, kellele ei oldud veel nime pandud. 13. Surma kergendamise abinõud 1) Tasutakse võlad 2) Räägitakse ära saladused 3) Peeglid kinni 4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9
püügivahenditest, metallehetest, saunakommetest, riietusest, koduloomadest, orjade ja piigade askeldustest jne. Palju kahekõne situatsioone. Kangelased ja kangelannad valetavad, tülitsevad, peksavad keelt. Kordamine. Samaanieepika "Väinämöise Toonela-retk" - käik sealpoolsesse, jõetagusesse maailma ja tagasitulek ussina läbi võrkude ujudes. Samanismi tähtsaim riitus teadja Iovesse langemine, hing rändas looma kujul vajalikke teadmisi otsima, koguni Toonelast. Teadvusele tulles jutustas samaan oma retkest. "Vipuse laul" - teadja otsib kolme kadunud sõna, et saaks valmistada vene. Sõnad on Vipuse valduses, kes on ammu surnud samaan. Vipus oli surnud tõenäoliselt seetõttu, et tema abimees oli unustanud samaani õigel ajal tagasi kutsuda ( tema hinge nö). "Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmises"- küsimus ei ole tegelikult võistulaulmises, vastakuti kaks teadjat , mõõdavad teineteise teadmisi sündide tundmises. S
2002: 405). Eesti esivanemate hingemaailma uurija A. Heintalu nimetab sellist jõge Toonjõeks, mis algab Manalast, kinnijäänud hingede kohast. Toonjõe kaudu pääses hing sellest maailmast teispoolsusse ja vastupidi. Tema teooria kohaselt on iga jõgi nii või teisiti ühendus Toonjõega. Hinged liikunud öösiti, mistõttu õhtune ja öine üleminek oli elavate jaoks riskantne (Heintalu 2006b: 247). Raske öelda, kas uskumus Toonelast on säilinud tänini, kuid ühes autori poolt leitud epitaafis mainitakse seda küll: "Nii vallutav võimas oli Toonela kutse, et sa sellest vabaks ei saanud". Heintalu Manala ja Toonela ilm sarnastub slaavlaste uskumusega müütilisest maa-alusest või meretagusest riigist Iiriast64 ( 2005: 191). Tavaliselt on hauakivide graveeringutel (Lisa III: pilt 25) selgelt näha, et linnud lendavad üle mere, jõe või teise veekogu. Lindude sihtpunktiks on kas päike, koit või horisont ning käesolev
annaabi.ee 
