kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest, kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäeva tõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 48. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja muredest
läänemeresoomeugrilased), soome keeles tähendab Ukkonen äikest. (ukkosen kivi (piksekivi), ukkosen vaaja, pitkäsen vaaja (piksevai), ukon naula (piksenael). Eesti keelest on kõu, pikne ning äike, mis seostuvad eestlase jumala Piksega. 46. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäevatõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 47. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja muredest
ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus, mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid šamanistlikke motiivide kaudu 44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. • Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena. • Väinamöise ja Joukahaise võistulaulmine võrreldav šamaanide duelliga • Väinamöise retk allilma teadmiste saamiseks
annaabi.ee 
