- ühtlase helitugevusega sosin - läbikuuldavuse vältimiseks kuulmisest välja lülitada vastaspoolne kõrv · kasutatakse sosin-, harilikku- ja valikõnet · kuulmisteravust määratakse meetrites Kõrvahaiguste uurimismeetodid AKUMEETRIA · Helihargiga on võimalik kuulmisteravust määrata sel teel, et võrreldakse terve ja haige kõrva kuulmisvõimet · Helihargikatsud: - Weberi kats - Rinne kats - Schwabachi test - Bingi test Kõrvahaiguste uurimismeetodid TOONAUDIOMEETRIA · uuringul kasutatakse testsignaaliks kindla sagedusega tooni · määratakse antud helisageduse minimaalne kuuldavus detsibellides, mida uuritav kuuleb Kõrvahaiguste uurimismeetodid KÕNEAUDIOMEETRIA · Kõnest arusaamise uurimine · Kõnetestid, mis esitatakse erinevate vahenditega · Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja luukuulari kaudu · Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja mitmesilbilisi sõnu või lauseid
OTOAKUSTILISTE EMISSIOONIDE REGISTREERIMINE(OAE) Võimaldab hinnata sisekõrva (cochlea) funktsionaalset seisundit. Uuringu käigus registreeritakse kõrva antud helisignaalile vastuseks cochleast tagasi peegeldunud heli. AJUTÜVEPOTENSIAALIDE AUDIOMEETRIA(BRA) Annab informatsiooni,kus häire närviteedes täpsemalt paikneb.Registreeritakse elektrilist aktiivsust kohleaarnärvist ja ajutüve piirkonnast. Subjektiivsed kuulmisuuringud: Helihargitestid • Sosinkõne • Toonaudiomeetria • Kõneaudiomeetria • Ülelävelised testid • Toonaudiomeetria vabas väljas Helihargitestid. Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel. Rinne test on positiivne, kui õhujuhtivus on luujuhtivusest parem (normaalkuulmine). Weberi ja Rinne testiga saab diferentsida konduktiivset ja sensorineuraalset tüüpi kuulmislangust.
kuulmekile liikuvusele joonistub tümpanogramm kas A, B või C tüüpi; Stapediuse refleksi määramine: reflekside hindamiseks produtseerib instrument erineva sagedusega konstantse helitugevusega heliimpulsi ja registreerib seejärel kuulmekile elastsuse muutuse; Audiomeetriline kuulmiskontroll. Subjektiivsed kuulmisuuringud: helihargitestid, sosinkõne, toonaudiomeetria, kõneaudiomeetria, ülelävelised testid, toonaudiomeetria vabas väljas.. Anamnees: kas kuulmislangus (KL) tekkinud kiiresti või aegamööda, kaasasündinud KL vs. kõne areng, ühe- või mõlemapoolne KL, kas KL on ühesugune või vahelduva iseloomuga, kas esineb lisaks kõrvavalu, eritist kõrvast, kõrvakohinat või pearinglust, perekondlik anamnees, kaasuvad haigused jne. Kliiniline pilt: väliskuulmekäigu, kuulmekile vaatlus - sekreet, kasvajad, põletik Helihargitestid: Rinne ja Weberi test