.. Ta on mõrkjas vesi ja saepuru. Ta on joogimari. Pihlakas on peale öökülmasid parem. Tuhk- ja harilikphlakas ning pooppuu. Pooppuu on kibe ja lääge aga pm söödav. Tuhkpihlakas pm sama. Peaaegu eesti pihlakas on soomepihlakas, pooppuu ja hariliku pihlaka hübriid. Toompihakas, toominga moodi pihlakas ,teine perekond. Neid võib peoga süüa, pole pobleemi. Eesti levinud tähtjas-toompihlakas, ameerika liik. Need marjad on mustad ja kobaras nagu toomingal. Toompihlakaid saab kasutada biotõrjena, rästad söövad neid marju ja siis hoovi ei roni. Metsõunapuu kibedad marjad, mis on paremad pealeöökülmi. Metsas võib olla ka mingi vesik-metsõunapuu.Kui õunad on suured, on aedõunapuu.Pisikeses mõõdus on siis metsõunapuu. Metsas paljaste lehtedega õunapuu võib olla hoopis mariõunapuu, siberist. Loeng 6 Mürgised marjad Näsiniin üpris mürgine, välitda söömist. Midagi hobuse tapab kh ära vist.
Niine Haljastaja käsiraamat). 1.2.Paljundamine Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris).
enam kuigi selgelt loetav. Alleepuude kasvuruu- dada vähem väärtuslikke puid ning tekitada sin- mi ahendavad ka pargipuistute puud, mistõttu na häilusid. Sellega parandame valgustingimusi 20 ka pargipuistu sisemuses ning soosime vanema- viisil võib noorendada näiteks toompihlakaid, sire- te puistute looduslikku uuenemist. leid, lodjapuid jt. Pikaealisi puukujulisi põõsaid hool- • Allajäänud puude väljaraiega tuleks parandada datakse nagu puidki võra harvendus- ja sanitaarlõi- väärtuslikumate puude valgustingimusi. kusega. Sellisteks põõsaliikideks on üksikult kasvavad • Kui puistus on vanu põlispuid, tuleks neile ava- viirpuud, tüvikuna majandatavad sirelid, kuldvih- da vaade
annaabi.ee 
