8 Tartu linnasüdame asend ja nägu. Tartu asub ebatasasel kohal. Nagu hiiglavagu läbistab künakujuline Emajõe ürgorg linna ja annab talle kummastki ostast avatud ja külgedelt veereliselt tõusva hipodroomi-taolise üldpildi. Pargitaolise saarena tõuseb ürgoru edelaservast vallikraavi läbi eraldatud Toomemägi, esitades oma puiestike ja ehituste ning varemetega tähtsa maastikulise teguri linnapildis. Toomest ida pool paiknebki Tartu linnasüda, mille tänavastikus on peaaegu täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned. Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I
Üks kõige tundum kuldesemete leid on Norras ja seal on täpselt samasuguseid ripatseid nagu Essu aardes. Mõlemad leiud on leitud rabast. Viikingite saagadest on teada, et rabas käidi Odinile ohverdamas. Hilisrauaaeg (1050-1225) Tartu linnus on olnud Tartu kõige tähtsam ja olulisem keskus. Ka praegu kõige tähtsam lipp on Tähetorni tornis. See linnus ei hõlma mitte kogu seda ala, vaid just tähetorni ala. Muinaslinnus oli muust toomest eraldatud. Tartu linnuse kaevamine on näidanud, et 11nda sajandi keskel jäeti väga paljud linnused maha ja alles jäid ainult mõned tähtsamad, mis kindlustati tugevamini või ehitati uued linnused, mis olid tunduvalt tugevamad kui vanad. Hilisrauaaegsete linnuste puhul on väga tavaline, et ehitatakse igasse külge võimas vall. Linnuste kaitserajatised on väga täpselt välja mõeldud. Näiteks enne väravat on ehitatud
Nõnda on õige tudengi elu. Ning kui mina ükskord tudengiks hakkan, siis teen mina samuti; küll näed. Ja ma hakkan varsti, usu mind, sest ma olen vanast ja tema lõrbist kurguni täis ning kui mina millegist nõnda täis olen, siis on otsas. Ükskõik mis või kuhu, aga siis lähen ma." Toomemägi ise ja aiad tema kallakul seisid raagus. Koltunud lehed kahisesid kõnniteil jalge all. Linnas süttisid siin-seal tuled. ,,Nüüd pole siin midagi," seletas Tigapuu Toomest, ,,aga ela kevadeni, küllap siis kuuled ja näed. Õied, õied ja õied ning ööbikud! Palju ööbikuid! Muidu ei luba vana meid kunagi öösiti välja, aga kevadel lubab. Ütleb: ,,Minge ja kuulake! Istuge pingile ja kuulake, kuulake hoolega, ja teist saavad teised inimesed." Indrek püüdis kujutella, mis võiks siin olla kevadel, kui on õied ja ööbikud, aga ta ei suutnud kuidagi uskuda, et siin võiks olla, nagu on kõrgel Vargamäel, kui kudrutab ja lööb sihku teder,
annaabi.ee 
