laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Enamasti olid laulupeople toodud koorilipud pealkirjastatud kohanimega, kuid leidus ka muid pealkirju. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikuma „Vanemuise“ seltsimajast Tähe tänavas, seejärel liikusid Toomeoru poole, kus oligi laulupeo avamine. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A. Kunileid-Saebelmann. Nimelt leidus 2 Tartu Ülikooli muusikadirektoru Fr. Brenneri algupärast motetti, ja 3 üldtuttavat koraali olid tema poolt meeskoorile seatud. Ülejäänud 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist.
laulujumal Vanemuise nimi. Tormale soovitati Kalevit, teistele pseudomütoloogilist Sulevit, Olevit, Lindat, mis pidi tõstma rahvuslikku vaimu. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimajast Tähe tänavas. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu, kus kirikuvaremete kõrval platsil pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Maarja kiriku juures peatuti ja lauldi koraali. Rongkäiguga koos hakkas linnarahvas vähehaaval Toomeoru poole liikuma. Laulupeo avamine Toomeorus Nüüd voogas eesti maarahva võimas rongkäik läbi ülikoolilinna tänavate, kus mõne peo või tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide väheldasi gruppe. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Lippude võimas voogamine ja lauljate eri
Silla praegusse asukohta rajati esimene sild 1809. aastal, neogooti stiilis puusild põhines Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projektil. J. G. Köningsmann projekteeris samasse ühesildse puitsilla, mis ehitati 18421844. Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal valmis praegune ühesildne betoonsild Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla Toomeoru-poolsele rinnatisele paigaldatud Aleksander I pronksreljeef ja kiri "Alexandro Primo"Algselt nimetatigi silda Aleksandri sillaks (saksa keeles Alexander- Brücke). Sild on muinsuskaitse all Elegantne Kuradisild on 20. sajandi alguse betoonsilla väheesinev näide, olles Inglisilla paarilisena üks Toomemäe ja kogu Tartu sümbolitest. 1809. aastal ehitati praeguse silla asukohta J. W. Krause projekti järgi neogooti stiilis puusild. 1913. aastal ehitati A. Eichhorni projekti järgi
annaabi.ee 
