Kohad: Kääbikla Rohelise Lohe Kõrts Rivendell Sünklaas Pikkjärv Rutujõgi Järvelinn Üksildane Mägi Esemed: Orcrist-Trolliraiuja Glamdring-Vaenlaselööja Astel-Bilbo mõõk Võlusõrmus Laekakivi Bilbo Paunaste: Bilbo oli rahumeelselt elav kääbik,kes elas Maakonnas,täpsemini Kääbiklas,Paunotsal Ta oli väiksem kui päkapikk ja suurem kui lilliput Bilbo elas oma isa ehitatud kõige lukslusikumas kääbikuurus Bilbo oli Belladonna Tooki ja Bungo Bagginsi laps Kääbikud on kõhukad,neil on karvased jalad,juuksed on neil krussis,heasüdamlikud.Nad kannavad erkvärvilisi riideid,näiteks rohelisi ja kollaseid,oskavad hästi kaduda,armastavad süüa. Gandalf: Oli headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsam võlur. Tal oli pikk valge habe ja puhmas kulmud.Ta kandis sinist teravatipuga kübarat ja halli mantlit,kaelas oli hõbedakarva kaelarätt. Kuulus Võlurite Ordusse.
Ramsi järve voolas jõkke suur osa Eesti-Valga reoveest.57 Oluliseks piiriületuse põhjuseks oli ka varem Luke koguduse alla kuulunud eestlaste tava matta oma surnuid jätkuvalt Luke surnuaiale. Selle toimingu jaoks tuli hankida eriluba piiri ületamiseks nii matuselistele kui ka veokitele ning kogu matuserongkäik pidi ootama kuni lüüakse templid sisse kõigi rongkäigus osalenud isikute dokumentidesse.58 Lisaks Luke koguduse surnuaiale kaotasid eestlased ka Jaani koguduse Tooki (Toogipalu) kalmistu, mis jäi linnast väljuva Võru maantee paremale poolele ja seega teisele poole piiri. Linna sees asuv Jaani kiriku vana kalmistu oli juba maksimaalselt ära kasutatud ja sinna matta enam ei lubatud. Kuigi Jaani koguduse eestseisus palus lausa piirijoon ümber kalmistu viia, sai seegi mure esialgse lahenduse ligipääsutee avamisega vabaks kasutuseks.59 Hilisemalt aga 54 Valgamaa ..., lk 528 55 Valgamaa ..., lk 529 56 V. Saretok. Läbi uduliniku II ..
puistutes puude elueast ja puidu lagunemise kiirusest olenevalt isegi aastasadu. Ekspluateeritavates puistutes veetakse koos puiduga suures ringkäigus olevad mineraalained metsast ära ja need lähevad ringkäigust välja. Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub puude kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute tooki vähendada isegi 2-3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised
puude elueast ja puidu lagunemise kiirusest olenevalt isegi aastasadu. Ekspluateeritavates puistutes veetakse koos puiduga suures ringkäigus olevad mineraalained metsast ära ja need lähevad ringkäigust välja. Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute toodangut (tooki) vähendada isegi 2...3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40...50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised
annaabi.ee 
