kagus on vana hiiepuu - Pühaliistu tamm. Vanasti olnud seal puid rohkem. Rahvas käinud sinna Taarale ohverdamas ja ande viimas. Kui siga tapeti, viidi pea hiide. Hiies elanud Vanajuudas. Kirikuõpetaja käinud kohta õnnistamas, et Vanajuudast ära ajada. Kui vana usk kaduma hakkas, siis osad inimesed käisid ikka hiide, teised enam ei uskunud. Üks mees käis puu alt ande ära korjamas. Teine mees läks seapead hiide viima. Esimene visanud pea toojale järele ja hüüdnud põõsast: ,,Kurat sa nii väikse tõid!" Tooja ehmatas väga ära - arvas, et Vanajuudas hüüab. Jutustaja lapsepõlves enam ohverdamisi pole olnud. Jutud on kuuldud veskilistelt, kes oma järjekorda ootasid. Jutustaja isa oli Osula vesiveski mölder.[15.] 17 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hiiekohti, mis paiknevad Urvaste kihelkonnas. Selles kihelkonnas ei ole neid eriti palju, aga mõned siiski on
finantsaruanded) ning kõiki neid dokumente ühtlasi ka säilitama seitse aastat. Läks kiireks ja segaseks? Võtame rahulikult ja algusest peale nende dokumentidega siis. Algdokument Millist dokumenti lugeda algdokumendiks? Meil on selge küll mõiste definitsioon, aga on veel kindlaid nõudeid algdokumendi vormistamiseks ning aktsepteerimiseks. Minu soovitus siinkohal ei tohiks vastu võtta ebakorrektseid dokumente. Kui vaja, tee dokumendi (arve, ostutsekk, kokkulepe vmt) toojale/esitajale (müügimehele, sekretärile, partnerile) selgeks täpsed tingimused, milliste täitmisel saad dokumendi vastu võtta. Algdokument - kui paberil on dokumendi nimetus ja number, kuupäev, tehingu sisu nii sõnade kui numbriliste näitajatena, osapoolte nimed ja aadressid ning allkiri, on Sinul kui raamatupidajal kohustus kanda sellele paberile ka raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ning alles nüüd on dokumendist saanud Sinu jaoks igati aktsepteeritav algdokument.
juhuhaige. Palju abi ja hoolitsust vajavate vanainimeste koduse hooldamise kõrval peab halva tervisega, surmale lähenevaile vanureile osutama haigla vastuvõtutoas, tervisekeskustes ja polikliinikutes. See nõuab arstilt kliinilist kogemust ja valmidust langetada eetilisi otsuseid. Kliinilisest uurimisest, ühekordsetest põhianalüüsidest ja olukorra hindamisest üldiselt piisab. Sageli on otsustava tähtsusega tema toojale seletused. Patsient ise võib öelda, et ta ei soovi haiglaravi. Kui haige elab üksi, omaksed ei saa või ei soovi teda hooldada, tuleb arstil seda silmas pidada. Vanurilgi tuleb arvesse võtta, et tema probleemi selgitatakse, ja et teda vähemalt esiotsa peetakse haiglas. Valvearst peaks säilitama meelerahu mitmesuguste nõudmiste ja soovide kiuste ning vaatamata ärritunud omastele. Ta peab aga nõustuma sellega, et haigla ülesanne on ka surev haige vastu võtta
annaabi.ee 
