ema kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtul, kui poiss ei abiellu Tiiuga. Poiss peab emaga nõu ning otsustab siis Tiiuga abielluda. Ta saab Selle eest Kruusimäe sauna. Kaheteistkümnes peatükk Adalbert oli oma Vennal Ulrichil külas koos Särgvere preilidega. Nad läksid jalutama ning Ulrichi karja vaatama. Kui äkki noor sõnn jooksis Ulrichile otsa. Loom tahtis veel tõugata, kui äkki tabas looma raske löök toobripuuga kuklasse. Ta pöördus uue vastase poole, kuid sai veel ühe löögi, loom jooksis tagasi oma karja juurde. Ulrich oli haavatud. Tal olid sõrmed verised ning ta palus arsti kutsuda. Tõnu sai aga vihaseks selle peale et naine mõisnikule appi ruttas ning küsis talt et milleks see vajalik oli , seda pole lepingus ette nähtud. Tõnu läks Ulrichi juurde ning ütles et ta tahab lepingust lahti ütelda. Sellepeale käsib Kremer tal piiblit lugeda
või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha
või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäev - 21. detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi
ja pahaseks meheks. Tõnule käib vastu, et Mari käib mõisniku juures ja palub tal mitte minna. Nädalapäevad hiljem olid Kremeri-härral Särgverest külalised: kõik kolm õde ja vend Adalberg. Nad veetsid aega mõisa ümbruses ja vaatasid Kremeri karja. Kuid karjas oli sõnn kellele külalised ei meeldind. Kuna kellegil polnud punast värvi asju siis ei tehtud temast välja kuid korraga viskas sõnn ühe inimese seltskonnast õhku. Tahtis sõnn veelkord tõugata kuid sai raske löögi toobripuuga kuklasse. Korraga avastati, et löögi sai Mäeküla peremees iise. Nägu vahakarva, huuled sinised, lamas murul ja ütles eesti keeles: aidake mind tuppa!. Ruttu viidi ta tuppa ja kutsuti tohter. Sõnni lõi puuga aga Mari ja Tõnu nägi seda pealt ning talle sugugi ei meeldinud see. Tõnu piinas leping mis ta oli mõisnikuga teinud ja ei saanud rahu selle pärast. Ka Kremerit häiris see kuidas Prillup käitus tema juuresolekul ja mõtles kuidas talle meelehead teha.
annaabi.ee 
