Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 bhp Rivipumbaga toitesüsteem Robert Bosch (1861-1942) 1886. a. avas väikse töökoja, kus tegeleti telefonide, telegraafide jms parandamise ja paigaldamisega. 1897. a. arendati välja ja hakati tootma magneetoga süütesüsteeme. 1922. a. nägi R. Bosch tulevikku ka diiselmootorile ning hakkas arendama
laskesuuna ja -nurga ning seab ühtlasi paika ka tanki suurekaliibrilise (120 mm) kahuri, arvestades seejuures nii temperatuuri, õhuniiskust, tuule ja tanki kiirust, tanki asendit, kahuri raua kulumist kui ka laskemoona omadusi. Teisisõnu tähendab öeldu seda, et pärast objekti sihikule võtmist võib otsekohe tulistada, seda ka liikuvalt tankilt. Orienteerumiseks kasutatakse GPS-süsteemi, sidet saab pidada nii raadio teel kui ka satelliitide vahendusel. 56,25-tonnisele tankile annab vägeva võimsuse 1500-hobujõuline turbomootor. Et viimastel aastakümnetel on oluliselt edasi arenenud tankitõrje, on Abrams varustatud hulga sensoritega, mis reageerivad mitmesugustele kiirgustele, võimaldades teha näiteks ülilühikese aja jooksul tankile suitsukatet. Tank kaitseb meeskonda isegi radioaktiivse kiirguse ja keemiarelva eest. Seda kõike toetab mitmekihiline põhisoomus. Enam-vähem samasugused näitajad iseloomustavad mitmeid
Laeva taglases on 534 meetrit süsinikkiust valmistatud köisi ja nööre. Kõrgtehnoloogilised purjed on vamlistatud jäigast komposiitmaterjalist nn 3D-purjena puri ei ole paanidest kokku õmmeldud või kleebitud, vaid on vormitud kompaktsest polümeerkilest kolmemõõtmelisena. Kered on valmistatud süsinikkiust. Kõrge mast on valmistatud süsinikkiudmaterjalist, mis tänu süsinikkiu vastupidavusele ja jäikusele peab vastu 120 tonnisele survele. Samuti on katamaraani erinevates kohtades kokku 150 kiudoptilist andurit, mis kuvavad reaalajas katamaraani struktuuri. Tallinn 2011 9 Tallinna Tehnikaülikool Joonis . Katamaraan Alinghi 5 Tallinn 2011 10 Tallinna Tehnikaülikool 5. Süsinikkiu ehitus ja omadused
annaabi.ee 
