Ajas muutuvad suurused: · x hälve tasakaaluasendist · siinuse argumenti (t)+0 nimetatakse faasiks Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)] võnkeperiood on T = 2/ või = 2 / T Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Sõna "harmooniline" pärineb ise muusikast, mis oli vanasti üks füüsika osi. Muusikas tähendab harmoonia helide tonaalsuste sobivust - nagu selgub, on seegi kirjeldatav püsiva sagedusega võnkumiste abil. Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Mõõdetakse kraadides (1° = (/180) rad) või radiaanides. Täisperiood on 360° ehk 2 radiaani. Kui kaks võnkumist on vastandfaasis, siis ühe faasinihe teise suhtes on pool perioodi (180° ehk radiaani). Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab,
Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)] võnkeperiood on T = 2/ või = 2 / T 6 Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Sõna "harmooniline" pärineb ise muusikast, mis oli vanasti üks füüsika osi. Muusikas tähendab harmoonia helide tonaalsuste sobivust - nagu selgub, on seegi kirjeldatav püsiva sagedusega võnkumiste abil. Võnkumise tingimused Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemiolemasolu.Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia.
Kuid see tähendus on piisav alustamaks uuringut leidmaks, mis on selle taga; edasi saame otsida fakte selle skoori-faktori või G kohta. Saame kinnitada, mis on need vaimsed operatsioonid, milles viimane mängib suurt rolli võrreldes teise, spetsiifilise faktoriga. Nii on avastatud, et G on dominantne sellistes operatsioonides nagu arutlus või ladina keele õppimine; sealjuures mängib ta väga väheolulist rolli sellistes operatsioonides nagu näiteks tonaalsuste eristamine... G paistab domineerivat siis kui ülesande sooritus nõuab suhete tajumist, või seda, et olles näinud suhet ühes situatsioonis osatakse seda üle kanda teise... Paljud meie hulgast on arvanud, et G mõõdab mingit liiki mentaalse energia hulka. Kuid selline seisukoht kipub esile kutsuma liigset poleemikat. Viimast annab vältida kui öelda ettevaatlikumalt, et G käitub justkui ta mõõdaks mingit energiat