välja ütlemata) 4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi lõppemist kontrollida, kas katseisikutega on kõik korras. Uuritav peab olema veendunud, et - uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5 ,,American Heritage Dictionary" (1971) määratleb tüssamist kui ,,ettekavatsetud pettust, mida praktiseeritakse eesmärgiga saada teenimatut või ebaseaduslikku kasu". Teaduses on levinud kahte peamist tüüpi tüssamist: 1) plagiaat eesmärgipärane teiste ideede esitamine enda omade pähe.
suunas esialgu sakslaste suurtüki- ja kuulipildujatulega. Erilist vaprust osutas selles lahingus n.-allohv. Herman Klaasen, kes luurepatrulli juhina sai ülesande hiilida vaenlase kaitsepositsiooni lähedusse ja hankida selle kohta võimalikult täpseid andmeid. Osavalt maastikku kasutades roomas luurepatrull sakslaste kaevikuteni, kus hoolsa vaatlusega kogus kõik vajalikud teated. Üheaegselt kallaletungiga rindelt saatis polguülem 3. roodu al.-ltn. Johan Tomsoni juhatusel haarama sakslaste seisukohti lääne poolt. 3.roodul õnnestus tähelepanematult hiilida sakslaste selja taha. Seal tungis ta vastase patareile ootamatult kallale, mis tekitas suurt segadust ja paanikat Rauddiviisi ridades. Varuosade kaasabil suutsid sakslased küll korra seljataguses uuesti enam - vähem jalule seada. Kuid julge kallaletung mõjus rauddiviisi vapustatud närvidele niivõrd põrutavalt, et kõik ta viis
J.Varjund neljandaks. Rahvusvahelistes klassides mille sõidud toimusid Moskvas eestlasi ei osalenud. See oli selge, et kui korralikku ettevalmistust polnud siis ei tasunud loota kõrgeid tulemusi. See oli kohe arusaada kui mitmepäeva sõitja J.Tamm võitis 125 cm 3 klassis kuldmedali. Naiste klassis sai teisekoha L.Tull ja eesti võistkond sai kokkuvõttes üllatusena kolmanda koha. See oli eeskätt saavutatud tänu vanameistri Johannes Tomsoni treeneritöö vili. 2.1 1968.Üleliidulised meistrivõistlused Eestis Jaanikese rajal Valga lähistel Jaanikese orus olid kohalikud motosõbrad täitevkomitee abiga välja ehitanud nii perfektse raja ,et seal otsustati pidada 1968 üleliidulised meistrivõistlused. Nagu ka Võrus said korraldajad tippkrossi korraldamisega suurepäraselt hakkama. Seda võistlust Valga 6
ei = -L*I/t ei - endainuktsiooni emj I/t voolutugevuse muutumise kiirus Pooli induktiivsus L = ei/ I/t = eit/ I 1H = 1V/1A/1s Pooli induktiivsus on kui voolumuutus tekitab temas emj. 5.Induktiivsuslik takistus XL = L = 2f (ringsagedus) L induktiivsus Mahtuvuslik takistus XC = 1/C ringsagedus C mahtuvus 6.Võnkering-elektrivqnkumised vqivad tekkida vooluringis, millel on induktiivsus ja mahtuvus. Sagedus 0 nim kontuuri omasegeduseks(vastab harmoonilise ostsilaatori omasagedusele) Tomsoni valem- maarab vqnkumise perioodi T = 2LC (isoleeritud võnkesüsteem) 7.Elektromagnetlaine(mille kiirus tuhjuses on vqrdne elektrodunaamilise konstandiga c=310 10cm/s) ja selle omaused muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis. 8.Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool Voolutugevuse efektiivvaartus I=Im/2. Analoogiliselt on U=Um/2 pinge efektiivvaartus.Efektiivvartuste kaudu vqib keskmise vqimsuse valemi esitada kujul