ja vormist. Jumal on absoluutne täielik valitsev entiteet. Tommaso d'Aquino (1225-1274) Itaallane, dominiiklane, Albertus Magnuse õpilane. Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on tomismi järgi vormi ja mateeria suhtes, kus keha on hingele vajalik oma loomuse teostamiseks. Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294)
Kogu töö vältel tsiteerib Thomas pühakirja, Aristotelest, Augustinust ja muid juudi, kreeka, islami ja kristlikke õpetlasi. Teoses esitatakse peaaegu kõik lääne kristlikku teoloogia punktid. Teemad järgivad tsükleid: Jumala olemasolu, loomine, inimene, inimese eesmärk, Kristus, sakramendid, tagasi jumala juurde. Raamat on samuti tuntud, selle viie Jumala olemasolu kinnitava argumendi poolest. Summa Theologica ei ole põhiline inspiratsioon tomismi tekkeks, vaid on ka tugevalt mõjutanud Dante Alighieri „Jumalikku komöödiat“, mida on kutsutud ka „Summaks salmis.“ Quinque viae ehk viis tõendit jumala olemasolust ei ole tingimata mõeldud kui reaalsed tõendid sellest, vaid proovivad selgitada, mida mõtlevad inimesed selle all ,kui nad räägivad jumalast. Argumendid on mõeldud tõendama monoteistlikku ehk Aabrahami jumalat. Esimeses argumendis on Jumal „liikumatu liigutaja.“ See selgitab, et jumal on
Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega. Tema toetus samuti Aristotelese filosoofiale.
OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane. SJ jesuiit (ei ole keskaegne). OT - Dominiiklaste ordu sündis võitluses Lõuna Prantsusmaa ketseritega. Seostumine ilmaliku maailmaga. 29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs
annaabi.ee 
