veel", ,,Kui mind enam ei ole", ,,Sügiselaul", ,,Hüvasti kollane koer". Nurmsalu on Eesti silmapaistev noor laulja ja viiuldaja. Kontsertil ei esinenud ta küll kahjuks viiuliga, aga kõikide rõõmuks sai imetleda tema lauluhäält. Laulu ,,Kui mind enam ei ole" ajal oleksin soovinud veidike võimsamat häält, kuid kahjuks seda Nurmsalu pakkuda ei suutnud. Üldiselt suutis ta anda edasi Alenderi stiili ning mõttemaailma. Minu jaoks olid kõige suuremad pettumused Tanel Padari ja Kärt Tominga esinemised. Tanel Padari esinemisest oli aru saada, et ta polnud mõttega asja juures. Pidev publikule selja keeramine ning bändiga itsitamine rikkusid minu jaoks kontserdielamust. Tominga esitustest oli ainuke positiivne minu jaoks ,,Teisel pool vett". Ülejäänud kolmel palal jäi tema hääl liiga nõrgaks ning seetõttu oli raske pooltest sõnadest aru saada. Mulle väga meeldis lavakujundus, sest see sobis kontserdi olemusega. Samuti meeldis mulle,
Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid ,,kuradeid". Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! (Kann 1992) Laat tegelikult juba sujuski. Karjamaale olid laadakaupmeeste ,,Moskvitsid", ,,Zigulid" GAZ- id ja ZAZid moodustanud juba varahommikul neli ristkülikut ja kaubad olid lettidele, autokapottidele, kärudesse, furgoonide ukseaukudesse vaatamiseks-valimiseks välja seatud. (Kann 1992) Pastoraadiesine ja muruplats olid laste päralt. Kohale olid toodud kiiged ja seal toimus ka
Jalgsema küla oli suur ja rahvarohke. 1939 aasta põllumajandusloenduse järgi kuulus Jalgsema külasse 42 majapidamist ( 35). Külas olid järgmised talud: Kivimäe, Metsavahi, Rehe, Vahemetsa, Vanakooli, Vuura, Metsa, Allikahansu, Sepa, Pika, siimu, Andrese, Madise, Ansomardi, Nigulsoone, Allika, Allikajüri, Läti, Vadre, Korni, järska, Kõrtsi, Lätiaseme, Raja, Agana, Seegri, Rande, Liiva, Kauni, Mesilase, Teraseaugu, Naela, Peetri, Lobanovi, Lepiku, Tipi, Tominga, Tagametsa, ( Signe Tammar ja Marge Järve. Jalgsema küla ajaloost. Uurimistöö, 1990, lk 5-9 ) Külarahvas oli töökas ja hoidis kokku. Ühiselt peeti talguid ja pulmi, ristiti lapsi ja saadeti viimsele teekonnale lahkunuid. Küla rahuliku arengu katkestasid 1939. aastal alanud pöördelised sündmused. 1.3 Küla jäi sõjast puutumata Ansomardi talus elas koos vanematega Ivi Volter ( 06.10.2007; sünniaasta 19??), kes
annaabi.ee 
