Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. b) Setete liikumist ning kuhje- ja kulutusprotsesse takistavad näiteks inimeste rajatud sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see paiguti ka randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele. 6) tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja
mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. Rannaprotsessid Laugrannikud Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud
-kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut. -kui liigutatavat settematerjali on piisavalt, võivad piki rannikut transpordil kujuneda maasääred e barjäärsaared ja nende ja ranna vahele laguunid. -tombolod rannikulähedane endine saar on ühendatud maismaaga setteriba kaudu, mis on erodeeritud saarelt endalt ja kantud ranniku poole. -kui laguuni suubub rannikult jõgi, on seal võimalik väga intensiivne orgaaniline sedimentatsioon, ning moodustub muda. Tekib rannikule soolase reziimiga soostunud ala. Ookean toidab seda pinnase kaudu järjest soolase veega ja soo pinnalt toimub pidev aurustumine. Tekib tugevalt sooldunud ala. Suurem osa merre kantud setetest pärineb jõgedest
lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse, maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid,
annaabi.ee 
