kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.
igati soosivad. 120 päikesepaistelist päeva aastas koos viljaka pinnasega annavad Sitsiilia tomatile kõik tomati parimad omadused - suurepärase maitse ja võrratu aroomi koos kauni erkpunase värviga. Itaalia tomateid peetakse isegi hoidisena võrratult paremateks kui Euroopa põhjapoolsetes regioonides kasvanud värskeid tomateid, ning see arvamus ei pärine sugugi Sitsiilia tomatikasvatajate, vaid tomatisõprade suust. Nagu võib arvata, on Sitsiilias omad tomatisordid, mis on ühtviisi head nii värskelt tarbimiseks kui hoidistamiseks. Üks soositumaid sorte, mis muide kasvab ka kurikuulsa Etna tuhaga väetatud nõlvadel, on muna- või pirnikujuline San Marzano, mis sisaldab vähe seemneid ja palju viljaliha; teine laialtlevinud sort on Napolitana. Iga itaalia perenaine värskeid tomateid või tomatihoidist vähemalt kord päevas. Lõunapoolsete regioonide elanikud, kes tomateid ise
Hävitatud kartulilehed Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga kõigest 10%.[4] Seetõttu on oluline, et kartulimardikate olemasolu kontrollitakse kogu kartulite kasvamise perioodi vältel, sest kartulimardikad on väga paljunemisvõimelised. Peale kartuli võivad kartulimardikad elada ka muudel põllumajanduslikel taimedel nagu tomat või baklazaan. Tomat ei saa siiski toiduna kultuurkartulit asendada ning paljud tomatisordid on söögiks täiesti kõlbmatud. Tomatil on kartulimardika toitumisperiood pikem, areng aeglasem ja suremus suurem, vastsed on aga alaarenenud. Kui tomateid hävitab kartulimardikas sarnaselt kui kartuleid ning seetõttu tomatite saagikus oluliselt väheneb. Kuna baklazaan valmib hiljem kui kartul, võib juhtuda ka seda, et kui kartulit enam toiduna kasutada ei saa, asub kartulimardikas sööma baklazaani ning hävitada ka seda saaki. [2]
annaabi.ee 
