raamatut juba varem lugenud. Otsustades raamatu järgi, arvasin, et ka selle autor võiks olla üks ääretult põnev isiksus, keda oleks hea uurida. Raamatuid, mis räägivad Lev Tolstoi elust, on vähe. Kuigi ta pidas ise endale päevikut, ei ole neid avalikult lugemiseks välja pandud, ega ka eesti keelde tõlgitud. Temast ei kirjutata ka kirjanduslikes raamatutes nii palju kui näiteks Dostojevskist. Siiski on Tolstoist kirjutanud tema tütar Tatjana Suhhotina-Tolstaja (1864-1950) ja NSV Liidu rahvakunstnik, tuntud pianist ja pedagoog Alexander Borisovich Goldenweiser, kes oli Tolstoi majas sagedane külaline. Nendele kahele teosele, entsüklopeediatele ja maailma kirjanduse õpikutele ma referaati tehes toetusingi. Referaati tehes kujunes mul väga sümpaatne mulje inimesest nimega Lev Nikolajevits Tolstoi ja arvan, et mina ei ole ainus. Arvan, et teoseid Lev Tolstoist peaks kindlasti rohkem eesti keelde tõlkima ja mis on juba
Isadora Dunkaniga. Dunkan oli mehest 17 aastat vanem ning teadis vaid üksikuid väljendeid, Jeseenin ei osanud aga ühtegi võõrkeelt. Nad reisisid koos Euroopas ja Ameeikas, mis jättis Jesseninile eriti masendava mulje. Tema viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia Tolstaja-Suhhotina, nende abielu registeeriti 18.septembril 1925 aga kestis vaid mõne kuu. Väljaspool ametlike abielusid oli Jesseenini elus veel mitmeid olulisi naisi. Inimlikult ehk kõige lähedasem oli Jesseninile aga naine, kellega ta ei abiellunud, Galina Benislavskaja, kes alates 1920. aastast üritas jagada luuletaja muresid ja rõõme, seda ka siis, kui luuletaja elas teiste naiste juures. Nende suhet seletab kõige paremini Jessenini kiri naisele märtsis
Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi, Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid, lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki. Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest, skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge. Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast juhuslikkuse alusel
annaabi.ee 
