laialdaselt katusekatte rullmaterjalide tootmisel. Põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusmaterjalide (tsemendi) tootmiseks ja happeliste muldade neutraliseerimiseks. 3 PÕLEVKIVITUHK Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist. Tolmküttekollete tuha jämedam osa langeb koldetuhana kolde põhja, ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja
Kasutus otstarbejärgi: · Energeetilised katlad · Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru. · Küttekatlad(suitsutorukatlad v veetorukatlad) Erinevat tüüpi katlad ja katelseadmete skeemid Katelde tüüpide arengu ajalugu skeemide järgi Katlad klassifikatseeritakse kus liiguvad gaasid ja kus liiguvad vesi aur. Veetoru katlad ja gaasitoru katlad Katlad liigitakse: Kamberkolded- nendes põletatakse põlevgaasi,vedelkütust, tahkaid kütuseid tolmustatud kujul Mitte täielikult põleti. Antakse lisa õhku. Peale selle põletid liigitatakse selle järgi miliise energia arvel toimub põlemis õhu põletisse ja koldesse suunamine. · Injektsioon põletid- suunatakse põlemis rõhk põletisse gaasi joa kineetilise energia arvel ja gaas õhk segunevad juba põletisse sisenemisel. Vt joon.1,2,3,4 lk 2. · Sundsegunemiega nendes põletites suunatakse põlemisõhk põletisse ja
Veokijuhtide ja kütuseveo tasud puhkepäevadel on tunduvalt kõrgemad kui tööpäevadel. Sellise suure mehhaniseeritud hakkpuidu lao ehitamine, mis mahutaks mitme järjestikuse puhkepäeva kütusevaru, on majanduslikult ebaratsionaalne. Kütuse transpordikulude optimeerimiseks viiaksegi katlad mitme järjestikuse puhkepäeva korral kivisöe küttele, näiteks Jõulude, Uusaasta või Lihavõttepühade ajaks. 5.2.3.1 Tolmpõletamine Tahkete kütuste (kivisöe, põlevkivi) tolmustatud kujul põletamise tehnoloogia e nn tolmpõletuse tehnoloogia on hästi tuntud ja soojuselektrijaamades väga laialdaselt kasutatav tehnoloogia. Kivisöe või põlevkivi tolmpõletuskatelde jaoks peab elektrijaama tehnoloogilises skeemis olema ette nähtud veskid kütuse jahvatamiseks vajaliku peensusega kütusetolmuks. Sõltuvana elektrijaama saabuva kütuse osakeste suurusest on elektrijaama tehnoloogilises skeemis vaja lisaks veskitele ette näha ka nn eelpurustid (näit valtspurustid)
annaabi.ee 
