See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja
Tähe tekkest ülejäänud ainest moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad Tähtede teket soodustavad tegurid Läheduses toimunud supernoova plahvatused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Taust: Cassiopeia A udukogu - supernoova plahvatuse jäänused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Tähtede teke supernoova plahvatuse abil 1.Massiivne täht sureb e muutub supernoovaks 2.Tekkiv lööklaine tabab ümbritsevaid gaasi- ja tolmupilvi 3.Lööklaine surub gaasi ja tolmu kokku, gravitatsioon võtab võimu 4.Sünnivad uued tähed * Kogu protsessile kulub miljoneid aastaid Uute tähtede teke Astronoomid arvavad, et 3 miljonit aastat tagasi toimunud supernoova plahvatus võis uute tähtede tekke protsessi käivitada. Asukoht: 1300ly kaugusel, Orioni tähtkuju Lambda Orionis tähe kõrval. Planetaarsed udukogud On ka teistsugused udukogud, mis tekivad kui täht hävineb. Planetaarsed udukogud tekivad: 1
Osa tehiskaaslaselt IRAS vaadeldud objektidest on suhteliselt jahedad punased tähed. Enamik kiirgusallikaid on aga veelgi madalama temperatuuriga. Plancki kiirgusseadusest selgub, et kehad, mille temperatuur on paaristkümnest kuni paarituhande kelvinini, kiirgavad kõige tugevamini spektri infrapunaosas. Oma " infrapunase silmaga" nägi IRAS kõiki Päikesesüsteemikehi planeete, väikeplaneete ja komeete, kuid ennekõike nägi ta kõikjal, suunast sõltumata, tähtedevahelise tolmupilvi. Tolm esineb mitmel kujul: hõredate ulatuslike kihtidena, tihedate pilvedena ja tompudena, milles võivad olla sündimas uued tähed ja päikesesüsteemid. Aastal 1995-98 uuris Lääne-Euroopa maade ühistööna valminudjärgmisepõlvkonna infrapunasateliit ISO(lühend ingliskeelsest Infared Space Observatory) IRAS-e avastatud objekte üksikasjalikumalt ja avastas hulga uusi kiirgusallikaid. Udukogud
teada, et need on pärit ninast, londist ja kurgust. Need hääled meenutavad kurgu kuristamisel tekkinud heli. Kohe, kui elevant märkab ohtu, muudab ta helikõrgust või jääb kiiresti vait. Kui üksikute isendite vahel tekivad konfliktid, lahendatakse need tavaliselt rahumeelselt. Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke zeste tegema. Ohtlik zest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi. Sellistel hetkedel võib kuulda ka elevantidele iseloomulikku pasundamist. Neid märke tehakse ka vastase, kiskjate või inimeste eemalepeletamiseks. Toitumine Elevandid on rohusööjad. Nad söövad rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku
Ka eestlased on ikkagi päris suurel määral rallirahvas ja jääbki selleks. Loodetavasti eestlaste seas suureneb huvi ralli vastu. Oleks ju uhke tunne mingis ralli MM entsüklopeedias näha eestlase nime. Ralli sõitja jaoks on saada uus parem auto sama hea kui saada armas lemmikloom või sõber. Auto kaotus võrdub lähedase kaotusega. Pealtvaatajad näevad põhiliselt ralliradade ääres tolmupilvi ja lumepööriseid tekitavaid, suurel kiirusel kihutavaid autosid ega märka autosse ja kiivri taha varjunud sportlasi. Enamiku teiste spordialadega võrreldes jääb autospordis nägemata sportlase pingutus inimvõimete piiril ja nii kipumegi mitte märkama, et nemadki on inimesed oma rõõmude ja muredega. Samuti jäävad tagaplaanile ja kaovad unustustehõlma need inimesed, tänu kellele on sportlastel vahendid, millega oma oskusi demonstreerida, ehk siis autod
vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt võib oletada kirjeldatutega sarnaste allsüsteemide eksisteerimist ka parvedesse mittekoondunud tähtede puhul, kuid kuna me ise asume Linnutee vöös keset valgust neelavaid tolmupilvi, siis osutub meie Galaktika tähtede jaotusest üldpildi saamine küllaltki raskeks ülesandeks, mistõttu sellesuunalised uuringud edenesid esmalt jõudsamalt meie lähimate naabergalaktikate, kui meie oma tähesüsteemi puhul. Juba 1916. aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks, välisosad on märgatavalt sinisema varjundiga, kui keskosad, mis tundusid punakad. 1923. aastal õnnestus Edwin P
ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi. Aegajalt sünnib neis uus tähti. Füüsikalise eksperimendi mõttes on täht meile kättesaamatu; me võime vaid analüüsida tähtedelt meieni jõudnud valgust. Alljärgnev on puhtalt matemaatiline teooria, mis maapealse füüsika seadustest lähtudes seletab tähtede ehitust ja evolutsiooni. Sellist lähenemisviisi nimetatakse matemaatiliseks modelleerimiseks, niisiis on tegu tähemudelitega, mille vastavust tegelikkusele kajastab sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega
kokku suruda, st kui tuumakütus lõppeb otsa ja termotuumareaktsioone ei toimu, siis täht "sureb". Suure tähe surm=supernoova=võimas plahvatus. Galaktikad=taaskasutusjaamad. Varajane universum sisaldas vaid H, He. C-põhise Maa võimalikuks saamine tänu tähtede termotuumareaktsioonid+tuumasüntees. Kuu pealt jõuab valgus Maani ligikaudu 1 sekundiga. Päikeselt jõuab valgus Maani 8 minutiga. Galaktikates on tohutul hulgal gaasi ja tolmupilvi, kus gravitatsiooni mõjul toimub pilvede kollapseerumine ning tähtede ja planeetide teke. Kosmilised seosed: Tänu Maa pöörlemistelje kaldele langeb päikesevalgus eri aastaaegadel maapinnale eri nurga all Suvisele poolkerale langeb päikesevalgus maapinna suhtes suurema nurga all, kui talvisele poolkerale. Päikese horisondi kohal olemise aeg on suvel pikem ning Päike liigub kohalikus taevas kõrgemalt
annaabi.ee 
