Ø Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis happe-aluse tasakaalu. Ringlus Ø Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Ø Mulda või ookeani liiguvad väga aeglaselt. Ø Üks aeglasemaid biokeemia ringe. Ø Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul.Fosfori ringlus käib läbi vee,mulla ja setete. Ø Tavaliselt piirav toitaine jõgedes,järvedest ja mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø
biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad. Atmosfääris esineb fosfor peamiselt väikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest. Vihmavesi peseb maismaasüsteemidest fosfaate välja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagajärjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad
Ilmneb suund puidu kompleksemaks kasutamiseks. Kütusena on kasutusele võetud ka saepuru. Metsatööstuse negatiivne mõju keskkonnale võib olla märkimisväärne, kuivõrd metsaraie häirib paljude ohustatud liikide asurkondi. Negatiivsetest mõjudest on olulisim: veekogude- ja õhu reostamise oht tselluloosi tootmise käigus. 17. Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada toodetavaid kemikaale tolmuosakestena. Lämmastikoksiidid soodustavad lisaks hapestumisele ka eutrofeerumist. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt kohalik. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. 18.Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale
annaabi.ee 
