kujunemise kiiruse. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Tihe atmosfäär on neil planeetidel, mis asuvad gaasi-tolmuketta välisosades, kus gaasi rohkem ja ka planeedid piisavalt suured, et seda kinni hoida. Ka planeetide pöörlemine tuleb põhijoontes välja; suurte planeetide kaaslaste süsteemid peaksid aga kujunema analoogiliselt Päikesesüsteemiga (gaasi- tolmuketas peaks olema ka tekkivate planeetide ümber). Kui mingil põhjusel tekib lähestikku kaks enam-vähem võrdset protoplaneeti, võib nende ühinemisel kujunev keha liikuda suhteliselt piklikul orbiidil. Võib isegi juhtuda, et planeedid ei ühinegi, vaid moodustavad kaksiksüsteemi (nii arvatakse olevat tekkinud Maa-Kuu süsteem). Päikesesüsteemi suurim 7 "rike" on aga Maa ja Jupiteri vahel, kus korralikku planeeti polegi tekkinud - on vaid
86 87 88 89 90 91 92 93 7 Planeedid Vanaaja astronoomid täheldasid Jupiteri, Marssi, Veenust ja Saturni valguspunktidena, mis liiguvad ümber tähtede. Seepärast tulebki sõna ,,planeet" kreeka keelest, mis tähendab hulkuvat tähte. Kuid teleskoobiga avastati Uraan ja Neptuun. Planeedid sünnivad pärast tähtede sündimist. Näiteks tähed ju sünnivad tihedates gaasi ja tolmu udupilvedes. Tähe kujunemisel tekib tema ümber lapik tolmuketas. Selle pöörleva tolmuketta ajal sünnivadki planeedid. Selline tolmuketas moodustabki planeete. See koosneb väga väikestest ainekübemetest. Enamasti saavadki tähesüsteemid sellest alguse ka meie Päikesesüsteem. Planeedid, mille pinnad on üsna tahked, moodustuvad ketta siseosas. Seal koosnevad tolmukübemed enamasti magneesiumist, ränist ja rauast. Kuid gaasilised hiidplaneedid moodustuvad ketta välimises osas. Seal esinevad
80 81 82 83 84 85 86 7 Planeedid Vanaaja astronoomid täheldasid Jupiteri, Marssi, Veenust ja Saturni valguspunktidena, mis liiguvad ümber tähtede. Seepärast tulebki sõna ,,planeet" kreeka keelest, mis tähendab hulkuvat tähte. Kuid teleskoobiga avastati Uraan ja Neptuun. Planeedid sünnivad pärast tähtede sündimist. Näiteks tähed ju sünnivad tihedates gaasi ja tolmu udupilvedes. Tähe kujunemisel tekib tema ümber lapik tolmuketas. Selle pöörleva tolmuketta ajal sünnivadki planeedid. Selline tolmuketas moodustabki planeete. See koosneb väga väikestest ainekübemetest. Enamasti saavadki tähesüsteemid sellest alguse ka meie Päikesesüsteem. Planeedid, mille pinnad on üsna tahked, moodustuvad ketta siseosas. Seal koosnevad tolmukübemed enamasti magneesiumist, ränist ja rauast. Kuid gaasilised hiidplaneedid moodustuvad ketta välimises osas. Seal esinevad
86 87 88 89 90 91 92 93 7 Planeedid Vanaaja astronoomid täheldasid Jupiteri, Marssi, Veenust ja Saturni valguspunktidena, mis liiguvad ümber tähtede. Seepärast tulebki sõna „planeet“ kreeka keelest, mis tähendab hulkuvat tähte. Kuid teleskoobiga avastati Uraan ja Neptuun. Planeedid sünnivad pärast tähtede sündimist. Näiteks tähed ju sünnivad tihedates gaasi ja tolmu udupilvedes. Tähe kujunemisel tekib tema ümber lapik tolmuketas. Selle pöörleva tolmuketta ajal sünnivadki planeedid. Selline tolmuketas moodustabki planeete. See koosneb väga väikestest ainekübemetest. Enamasti saavadki tähesüsteemid sellest alguse – ka meie Päikesesüsteem. Planeedid, mille pinnad on üsna tahked, moodustuvad ketta siseosas. Seal koosnevad tolmukübemed enamasti magneesiumist, ränist ja rauast. Kuid gaasilised hiidplaneedid moodustuvad ketta välimises osas. Seal esinevad
annaabi.ee 
