ainult neljatine Drosera pygmaea 8-12-tine Drosera heterophylla. Reeglina on nad valged või roosad. Mõnevõrra suurem värvide mitmekesisus on Austraalia liikidel: seal tuleb ette ka oranze, (Drosera callistos), punaseid (Drosera cistiflora), kollaseid (Drosera zigzagia) ja metalselt violetseid (Drosera microphylla) õisi. Sigimikud on ülemised. Moodustuvad kuprad paljude väikeste seemnetega. Paljud huulheinaliigid on isetolmlevad. Sageli moodustub väga palju seemneid. Seemned on mustad, tolmpeened ja vajavad idanemiseks valgust. Nad kaotavad kiiresti idanevuse. Parasvöötmeliikide seemned idanevad pärast külmaperioodi.
Vihmavee varumiseks on epifüütidel lehe, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped (bromeelialistel) või siis loob taim endale orblehtedesit mullamahuti (Platycerium). Tihedas metsas on epifüütide poolt ülalhoitava mulla mass mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad). Osal epifüütidel on tolmpeened seemned (orhideed) või eosed (sõnajalad). Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epifüütidena, mis maapinnaga on ühenduses õhujuurte kaudu. Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve
Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae 20 000 liiki, levinud üle maailma, enamus troopikas Rohttaimed risoomide, mugulsibulate või tuberiididega Palju epifüüte Lehed vahelduvad, rööproodsed Õiekate kolmetine, pöördunud 180° Polliiniumid Seemned tolmpeened Idanemiseks vajavad seente abi Mükoriisa Sugukond võhumõõgalised – Iridaceae Risoomi või mugulsibulaga rohttaimed Lehed rööproodsed, kahes reas, lineaalsed, tihti mõõkjad Õiekate lihtne, kolmetine, aktinomorfne või sügomorfne, sageli mustriline Sigimik liitviljalehine (sünkarpne), alumine Kolm tolmukat välimiste õiekattelehtedega kohakuti Vili – kupar 1500-2000 liiki, kogu maailmas Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed
annaabi.ee 
