Võra tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga
Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad on on küpsetena punased. Viljad ise ei ole mürgised, vaid seemned on. Jugapuu kasvab aeglaselt, aga võib elada kuni 4000 aastaseks. Jugapuu sisaldab väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. (4.) Jugapuu rahvapärased nimetused on juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus. Jugapuu käbi on lahksuguline. Ta tolmeb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad, aga emaskäbid asuvad võrse tipus. Jugapuu puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav ja see sobib hästi nikerdustöödeks. Vanasti kasutati jugapuu puitu hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Jugapuu puit on väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest on jugapu ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne ja esineb mitmeid iluvorme. Laseb end hästi kärpida
sageli looklev. Võrsed lapikud. Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised). Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Seemned kahe külgmise kitsa tiivaga, mis on kuni seemne pikkused, sarnanevad lepa seemnele. Igal soomusel 1...5 seemet, mis valmivad tolmlemisaasta sügisel. Puidu tihedus 370...500 kg/m3. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, puit on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuri ja heade mehaaniliste omadustega (tugev, sitke), hästi töödeldav, vähedeformeeruv ning ilmastikutingimustele vastupidav. Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide ja detailide (aknad, uksed, põrandad, sisepaneelid, välisvooderdus, sindlid) ning mööbli valmistamiseks, laevaehituses jm.
annaabi.ee 
