-ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil eos -eos moodustub ainult ühest rakust -sootsates tingimustes areneb eosest eelleht -vaid vähesed eosed hakkavad idanema -eosed on näiteks vetikatel eosla -seal valmivad eosed eelleht -temast kasvab uus taim vegetatiivne paljunemine -paljunemis viis kus uued taimed arenevad juures, varrest või lehest -iseloomulik paljunemine mitmeaastastele taimedele
· Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid · Bioloogiline isolatsioon on ristumisbarjäär eri liikide vahel. · Milles avaldub bioloogiline isolatsioon. · Ökoloogiline isolatsioon tuleneb erinevusest sigimispaikadest või sigimisaegades. 2 · Californias tuntakse näiteks viit küpressiliiki 10 alamliigiga, mille omavahelist ristumist takistab erisugune tolmlemis aeg · Erinevatel kaladel on välja kujunenud erinevad kudemisperioodid. Isolatsiooni mehhanismid · Lahksugulistel loomadel esinevad käitumuslikud iseärasused, mis ei lase eri liikidega ristuda. · On tekkinud liigiomased paaritumiskohastumused: · Pulmatantsud · Kutsehüüud · Spetsiifiliste lõhnaainete eritamine. (feromoone) · Hübriidide eluvõimetus ja viljatus
Nihet soodustab populatsiooni kas või osaline isoleeritus naaberpopulatsioonidest. Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu. Ökoloogiline isoleeritus avaldub populatsioonide asumises eri kooslustes, erinevais kasvukohatingimuses. Ajaline isoleeritus avaldub populatsioonide eri õitsemisperioodidena aastas või eri tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse. Ka mõiste ristumisbarjäär. Need isoleerituse juhud võivad mitmel moel kombineeruda. Uue kasuliku omadusega isendite osatähtsus suureneb kiiremini väikestes populatsioonides. Ühtlasi on väiksemad poplatsioonid kergemini hävinevad. Kõige perspektiivsemad on liigid, millel on suured populatsioonid, mis omakorda on
ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus.
annaabi.ee 
