Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi ja maitseomadustele.
* Tselluloos puuvill, taimerakukestad * Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13
* Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13
Glükogeen maksas ja lihastes 10.Selgita näidetega süsivesikute energeetilist, struktuurset, atraktiivset,varuaineliset, kaitseliset, biosünteetiliset funktsiooni. Energeetiline: esmane energiaallikas Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Kaitse: kaitseb külmumise eest Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12.Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel?
rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele. Taimed, mis kasutavad tolmlemisel tuule abi, on tuultolmlejad. N: teraviljad, kask, lepp. Tuultolmlejad taimed õitsevad varakevadel. Teraviljade õied on imepisikesed, kahvatud, lõhnata, nektarita. Tolmukad ulatuvad õiest välja. Nii saab tuul õietolmu lahti raputada ja laiali kanda. Tuultolmlejate taimede õitsemise ajal on õhus palju õietolmu. See põhjustab paljudel inimestel allergiat ehk ülitundlikkust.
annaabi.ee 
