Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt
Näide 1: akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele mõeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid).
Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2. Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem söövad. Sipelgad karjatavad lehetäisid saavad neilt toitu, vastutasuks kaitsevad.) 3. Seemne levik ja tolmendamine loomad levitavad seemneid, tolmendamisega tegelevad lendavad loomad (tolmendajad spetsialiseerunud tihti ühte liiki taimedele koolibrii ja nektaarium). Liigirikastes kohtades spetsialistide olemasolu väga oluline. Taimed meelitavad (nektar). Vihmametsades on kõik puud seksuaalselt paljunevad. 4. Sümbiontne mutualism eeldab kahe liigi pidevat intiimset kooselu. Üks osapool on oluliselt väiksemate kehamõõtmetega kui teine. Peremees ja sümbiont (mikroskoopiline organism)
Sipelgad käivad aegajalt lehetäisid lüpsmas ja annavad sipelgatele tilga suhkruvett. Vastutasuks sipelgad kaitsevad lehetäisid teiste putukate eest 2. Seenekasvatus – massiliselt tegeletakse sellega, eriti niiskes troopikas. Sipelgad viivad lehetükke pessa. Nad ei söö lehti, vaid viivad lehed oma seenekasvatusele. Lehelõikajad sipelgad söövad vaid seeni. Seened muudavad seedimatu biomassi nende jaoks assimileeritavaks. 3. SEEMNELEVI JA TOLMENDAMISEGA SEOTUD MUTUALISM On palju loomi ja taimi, kelle eksisteerimine sõltub vaid üksteisest nt: Loomadel on maasikatega mutualistlik suhe. Masi on neile atraktiivne ja vastutasuks levitavad liimad maasikate seemneid. nt: Taimedel on ilusad/lõhnavad õied vaid selleks, et meelitada tolmendajaid. Õie nectar on mõeldud vaid tolmendajate meelitamiseks, nektarit tarbima tulles jääb putuka külge õietolm. Ainult koolibri on nekteritoitelised. Iga õie jaoks on oma koolibri
annaabi.ee 
