tootsid mett Põhjapoolsetel aladel, töötasid ka läänes nagu näiteks Californias ja veel mõnes rannikuäärses või lõunapoolses osariigis. Aga tänapäeval on mesilaste mee tootmine teisejärguline funktsioon, et neid soojemasse kliimasse transportida. Mesinikud toetuvad väga palju sissetulekule, mille nad saavad mesilasi üle riigi transportides. Nad teevad seda selleks, et mesilased tolmeldaksid põllukultuure. Mesinikud saavad sellest sama palju tulu kui mee tootmisest. Fookus on tolmeldamisel. "Üks amps kolmest ampsust toidust mida sa sööd on vajanud mesilaste tolmeldamist," seletas Jason Miller, asepresident Milleri Mee farmist. Miller on viienda generatsiooni mesinik. Tema vana-vanaisa alustas seda firmat aastal 1894 ja tänaseks on neil ligikaudu 15 000 mesitaru. 1970. aastatel Milleri isa, John Miller tõi mesilased Põhja Dakotasse. Jason miller sündis Bismarckis ja veetis oma lapsepõlve Põhja Dakota osariigis. Sel ajal mesitaru tootis üle 90 kilo mett. "Kui ma
mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4] Mesilased on tähtsad, sest tänu neile saavad taimed tolmeldatud. Eriti tähtis roll on mesilastel viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisel. Suureks probleemiks tänapäeval ongi mesilasperede arvu ja neilt saadava mee vähenemine. Peamisteks probleemideks on mitmesugused mesilaste haigused ja muidugi ka GMO-ga seotud riskid. [4] 1. 3. Mesindus Euroopas Mesindus on Euroopa liidus lahutamatu osa. Suurimateks riikideks Euroopa Liidus, mis tegelevad mesindusega on: Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa. Olulise osa annavad täiendavast meetootmisest ka riigid nagu Ungari, Poola ja Tsehhi. [4]
segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse.
Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Sellel "kingal" on aga ka oma tähtis ülesanne. Nimelt osaleb ta tolmeldamisel. Erksavärvilise õie või nõrga lõhna peale lendavad kuldkinga juurde paljud putukad. Nad loodavad leida mesimagusat nektarit. Nii laskuvad nad kaunile "kingakesele" või suurele õietolmuta tolmukale. "Kinga" sisemusest tuleb aga meelitav lõhn. Järsku ongi putukas lupsti "kinga" sisemuses. Kuid oh pettust, kuldkinga õies polegi nektarit! Õie sisemine külg on selle asemel hoopis limaga kaetud. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks
vabanenud alade taasasustamise käigus. Euroopa parasvöötmes ja jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane. Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks. Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. 70 Kokkuvõte 71 Minu referaat teemal looduskeskkond Saare golfiväljakute piirkonnas andis ülevaate siin leiduvast taime- ja loomariigist. Välja on toodud kõige
annaabi.ee 
