Vähendamaks materjali purunemist paigaldamisel ja tihendamisel ei tohi kasutada rasketehnika lindisurve olla suurem kui 50 kN/m2. Puhuriga paigaldamine Kergkruusa paigaldamist korrustele ja raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse lihtsustab puisteveok, mille küljes on puhuragregaat. Puhur suudab tava oludes materjali puhuda kuni 20 meetri kõrgusele ja 35 meetri kaugusele masinast. Erijuhtudel, kasutades PVC torusid, on materjali puhutud ka 100 meetri kaugusele. Vältimaks kergkruusa tolmamist puhumisel saab vajadusel ühendada süsteemi külge veevooliku. Puhurauto juht ühendab vooliku ja reguleerib puhumise kiirust vastavalt vajadusele, materjali vastuvõtjal peab olema kasutada vähemalt kaks töölist: üks kes tõstab ja hoiab voolikut ning teine kes tasandab ja tihendab materjali. Puhumisel tiheneb materjal ca 5%. Tihendamine Võrreldes liiva ja killustikuga on kergkruus lihtsamini tihendatav ja seega võivad tihendatavad kihipaksused olla suuremad
50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine · vähendatakse H-ioonide ja suurendadakse Ca- ja Mg-ioonide hulka mullas · laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3..
Äke segab ülemist mullakihti ja seejuures segunevad sõnnik, väetised ja taimekaitsevahendid paremini mullaga. Äestamine purustab mullakooriku, mis aitab õhutada mulda ning säilitada veevarusid mullas. Libistit kasutatakse mulla kõige pealmise kihi pindmiseks tasandamiseks, mis samuti purustab mullakooriku ja juurib välja tärganud umbrohu taimi. Rullimist kasutatakse juhul kui põllupind vajab täiendavat tihendamist, nii välditakse näiteks tolmamist ning kindlustatakse, et külvijärgne pinnas on piisavalt tihe. Sügisesed põllutööd on valdavalt ettevalmistuseks kevadistele töödele. Põllutööde lõpuks küntakse teravilja põllul põhk ja ka näiteks sõnnik maasse, et see talve jooksul laguneks. Kui soovitakse maha panna talivilja, tehakse seemne külvini viivad tööd juba sügisel, sest talivili peab enne talve jõudma juba tärgata. Kui palju ning mis võtetega mulda harima peab, sõltub suuresti mullatüübist
tolmutõrjet Ca Cl2-ga. Suurimaks probleemiks kruusateede juures on tolmu mõju keskkonnale ja selle suurus sõltub enim elanikkonna paiknemisest ja liiklussagedusest. Kahjuks ei ole meil vastupidiselt põhjanaabritele võimalik kasutada materjale, millest saaks ehitada sideainega töötlemata peaaegu tolmuvabu katteid (graniitkillustik ja väike kogus savi). Nõuete järgi peab ka Eestis kruusateel kasutatav kruus sisaldama saviosakesi, mis tagab tee parema püsivuse kuid tolmamist ei vähenda. Seetõttu on üheks väheseks võimaluseks tolmust vabanemiseks kruusateedele kergkatete ehitamine. Seisuga 01.01.2013 on riigimaanteede üldpikkus 16 469 km ja neist on 5 620 km, ehk 34,1% katteta teed ehk põhiliselt kruusateed. Katteta riigimaanteede liiklussagedused on enamuses alla 200 auto ööpäevas ja väga suur osa ehk 47,4% on väga väikese liiklussagedusega, ehk alla 50 auto ööpäevas. Tabel 4 Kruusateede pikkused (km) riigimaanteedel seisuga 01.01.2013
annaabi.ee 
