Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kui Gerhard oli Eestis suhteliselt lühikest aega ja tema tähtsus on pigem kunstielu turgutajana, siis sügava jälje Tallinna kunstiajalukku jättis tema
Marmorsarkofaagi esikülg on kujundatud nagu kreeka templi fassaad, mille viiluväljad on soti päritoluga admirali vapp. Tüüpiliselt klassitsistlikud on monumendil langetatud tõrvikutega allegoorilised tiivulised figuurid. Napoleoni vastases sõjas oli üheks Vene väejuhiks kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly, kes pärines Liivimaalt. Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18
armeesse. Sõjastseenides on näha, kuidas kaovad barjäärid. Sõjastseenides kerkivad esile teatud tegelaskujud, kes on T jaoks olulised. Üks neist on ülemjuhataja, reaalne ajalooline isiksus Mihhail Kutuzov. Barclay de Tolly oli strateegilise plaani autor. Tema töötas välja sõjastrateegia plaani, kuidas Napoleoniga sõdida. See plaan oli selline, et Napoleoni väed meelitati aeglaselt Vm siseossa. Suuri lahinguid ei peetud. Tolstoi ei kirjutanud Tollyt selle plaani autorina, tal on ka see õigus ajalugu muuta. Tolstoi jaoks on keskne kuju hoopis Kutuzov. Otsustati, et vene sõjaväe eesotsas peaks olema venelane. Kutuzov tunnetab suurepäraselt ajaloolise protsessi olemust. Inimesed tegutsevad ajaloolises protsessis alateadlikult. Nii teeb ka Kutuzov. Ta nagu üldse ei osaleks milleski. Kutuzovi ülim tarkus aga selles seisnebki, et isegi mite midagi tegemata teeb ta kõike Oluline episood on Moskva mahajätmine. See on ka ajalooline fakt
annaabi.ee 
