vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem
pind. 6.1.3. MITME LÕHKEPEAGA RAKETTPOMMID. Põhimõte on lihtne: ühele raketile kinnitatakse ühe asemel mitu lõhkepead. Sellega saab hakkama igaüks, kes oskab teha "kraatritekitajaid" ja osta raketimootoreid. Kinnitades raketi külge pika süütenööriga varustatud "kraatritekitajaid" tekib võimalus, et rakett viib sihile mitu lõhkekeha. Selline rakett näeks välja umbes nii: "Kraatritekitaja" kinnitatakse paberitoru külge teibiga, paberitoru valmistatakse 4 korda 8 tollisest paberi- tükist ja liimitakse kokku. Toru liimitakse mootori külge ja täidetakse rohelise või musta püssirohuga. Selles-se torgatakse tillukesed augud ja "kraatritekitajate" süütenöörid pistetakse aukudesse. "Kraatritekitaja" klee-bitakse toru külge nii, et süütenöör jääks toru sisse. Raketi mootori külge kinnitatakse süütenöör ja lastakse rakett stardivardalt lendu. 6.2. KAHUR. Kahur on tulirelvaliik, mida kasutatakse juba 11 sajandist alates. Ta
ketas tavaliselt vähem kui kaks 2- gigabaidist), siis kuvarite puhul on see trend risti vastupidine. Suuri kineskoope on tehniliselt keerukas toota, samuti kuulub suurema kuvari juurde tavaliselt kallim elektroonikaosa (et võimaldada kõrgemaid eraldusvõimeid ja värskendussagedusi), seetõttu maksab näiteks 21-tollise ekraani pinnaühik paar-kolm korda rohkem kui sarnase 14-tollise oma. Nii ongi välja kujunenud, et 15-tollisest suuremaid kuvareid kasutavad ainult need, kellel seda tõesti tarvis on- kujundajad, küljendajad, projekteerijad, börsimaaklerid jm. Ekraanisuurusega seoses tasub mainida ka kuvarikasti enda mõõtmeid: need võivad suurematel kuvaritel olla üllatavalt suured. Pole harvad juhused, kui 21-tollise kuvari värske (ja õnnelik) omanik koju jõudes avastab, et see iludus lihtsalt ei mahu laua peale ära