,,Sannumetoja", mida ilmus kokku seitse annet. Elu Vändra smuutus üha ebameeldivamaks. Rahapuudus ja halvad suhted oma patrooniga panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal
Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem. Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas:
Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem. Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas:
saatis. Nagu ta ise mägib, on ta pistnud paberisse, mis päe tuli, «mitte ilma vaimustuseta»; kõk oma tö od olevat ta kirjuta-nud «kerge vaevaga, aga raske meelega, pilkamist ja põgamist ette näes», ja päast raamatute ilmumist tundnud ta end nendest ammu üekasvanuna. Seetõtu paistab ka mõedest tema teostest teatavat lõetamatust, ebaütlust (eriti ilmne on see näteks «Kol- 461 lides»). Muidugi ei saa seejuures jäta arvesse võmata ka asjaolu, et tolleaegseis tingimustes ei olnud Bornhöel võmalust tö otada kutselise kirjanikuna. ta võs võta oma kirjanduslikku tegevust, samuti kui tegelemist kujutava kunsti ja muusika alal, peaasjalikult ainult huvipakkuva kõvalharrastusena. Bornhöe pliiatsi- ja sulejoonistuste põjal võb kõelda tema omapäasest ja vaieldamatust kunstnikutalendist, teravast pilgust elunätuste tajumisel ia väjapaistvast joonistusoskusest. Andeka muusikuna mägis Bornhöe paliusid instrumente, eriti viiulit ja klave-rit,
annaabi.ee 
