õigluse korraldamine, jõudes niiviisi inimelu ja tema vara väärtustava ja säilitava ühiskonnani. 1 Niisiis võib pidada seda ideed ka omandiõiguse algeks, kus inimsuhteid- ja elu ei reguleerinud mitte elu ettemääratletus ning Jumala tahe, vaid õigus. Ühtlasi võib siinkohal võrrelda H. Grotiuse ja Uue Testamendi vaateid. Ei saa öelda, et H. Grotiuse idee kättemaksust erines suuresti Uue Testamendi õpetustega. Ta tolereeris ideed võidelda kurjuse vastu heaga, ent samas leidis, et just ühiskonna hüvanguks on siiski kõige parem, kui inimesed vastavalt loomuõigusele ennast ja enda omandit kaitseksid. Niisiis võib öelda, et lex talionis't tulnuks rakendada ju õilsal eesmärgil. Samuti leidis H. Grotius, et lex talionis - see ei ole mitte ainult kannatanu kättemaks kurjategijale, vaid ta omab endas ka üldkasulikkust ühiskonnale: nimelt ta tõkestab igasugused edaspidised kuriteo kavatsused
Neil arvati olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia. Türklaste riigi pikaealise püsimise põhjus oligi just islamiusk, mis tolereeris kristlasi, kuid nõudis moslemitelt ranget koraanist kinnipidamist. Osmanite riigis oli käibel 3 keelt: türgi keele hübriid, mis oli kõikides riiklikes ametiasutustes ametnike keel; araabia keel, milles peeti palvused; pärsia keel, mis peeti kirjanduse ja luule keeleks. Tänapäeval hõlmavad 20 araabia riiki suure territooriumi. Vaatamata piirkondade erinevustele on araablased on vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõikidel araablastel on sama usk,
lahutada peresid, mis oli koos ostetud. Kui oli eraldi ostetud siis võis lahus müüa. Orjadel puudus õigus igasugusele vallasvarale ja omandiõigusele, isegi peculiumi ei olnud. Brasiilias küll võeti vastu seadus vallasvara kaot seadus, kuid USAs ei olnud ühtki seadust mis orjade vallasvara oleks raaminud. Orjade käes olnud vara võis olla üpriski suur, kuid testamenti ei saanud nad teha, lepinguid ei saanud samuti teha. Enamik isandaid siiski tolereeris, et ori oma vallasvara käsutab. Hoopis eriilmeline oli Pr kolooniate orjade õiguslik seisund Kariibi mere saartel, St domain. Nende puhul on oluline, et juba 1685 a võttis pr vastu orjaseaduse, mille väljastas Louis XIV. Pr kolooniates orjaseisund selgelt fikseeritud ja väljakirj. Pr kolooniates töömahukas suhkrukasvatus oma konkurentsis teiste seertega, pr ürit luua orjadele paremat olukorda, et nad tuleksid sinna ja ei pageks ära
annaabi.ee 
