Rõhutati kirjanduse ja ajaloo tähtsust ning traditsioonilisi väärtusi. Kamo no Mabuchi taastas vanajaapani keele. 1790. aastal avati Edos rahvusteaduste kool. Sogun Tokugawa Yoshimune lubas sisse tuua hiina keelde tõlgitud Euroopa teaduskirjandust. Tekkis nn hollandi teaduse koolkond (rangakuha). 1855. aastal alustas tegevust Euroopa Teaduse Instituut. Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt. Valgustatud rahu ennistamine 19. sajandil sattus Tokugawade reziim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti sogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869. aastal seda ka tehti ja Jaapan asus ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta
Lugupeetavust rõhutavad elemendid (paraadväravad, kaunis ornamentika jms) ühendati sageli oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks. Selle suuna kunstnikud ühendasi meisterlikult monokromaatilise maali kompositsioonipõhimõtted ja selged, mahlakad värvid. Tokugawade ajal muutus Kano õuekoolkonnaks, mis tõi kaasa negatiivsed tagajärjed, sest neokonfutsianismi dogmad hakkasid ahistama loomevabadust. Kano koolkonna sajad kunstnikud andsid siiski hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel. Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku. 17
Suurim selle perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.- 15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng. Tekkis nn nn kloostri kirjandus, kus avaldusid väga tugevasti hiina kultuuri mõjud. Kolmas laine oli 17.-18. sajandi Tokugawade valitsemise perioodil, kui valitsev eliit soosis igati neokonfutsiaanliku kirjandust.( Sealsamas 2008: 131) Neljandaks tuleb näha Hiina mõjusid Hiins kalendri kasutamise aastats 604, Jaapani seadusloomes, jaapani kunstis ja hariduses jne. Vaieldamatult on mõjud olemas, kuid samal ajal on elujõus ka wakan-kansai kontseptsioon. Hiina pikaajalistest kord nõrgenenud, kord tugevnenud mõjutustest hoolimata on Jaapan ja jaapanlased säilitanud
annaabi.ee 
