Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline. Kardetud on ka Bt pikaajalise looduses akumuleerumise tagajärgi. Tegelikult on Bt-valk küllalt ebastabiilne ja tema kuhjumine mis tahes süsteemis ei ole reaalne. Samuti ei ole suudetud tõestada GM-taimede kahjulikku mõju mulla mikrofloorale, mida on eriti aktiivselt uuritud B-taimede puhul. Väide, nagu oleks taimedes toodetud Bt-toksiinil teistsugune aktiivsus kui bakteris sünteesitul, on kogu senise teadusteabe põhjal täiesti väär. Neidki hüpoteese on võimendatud Eesti ajakirjanduses. Keskkonnakaitsjate argumendid geenmuundamise vastu on selged. Looduses sellist asja ei esine. Ja säherdune geenidega manipuleerimine võib algatada pöördumatuid protsesse ökoloo- gilistes süsteemides. Ning vähendab ka liigilist mitmekesisust. Lisaks satuvad GM-firmade
gaase. Klorosoomid Esinevad rohelistel bakteritel. Ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed. Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elekronmikroskoobis. Klorosoomis on põhiliseks valguks bakteriklorofüll C. Parasporaalkehad On valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel Valgulised protoksiinid ehk eeltoksiinid. Kasutatakse biotõrjes. suurimas koguses toodetud biopestitsiidid. Toksiinil on 2 piirkonda: üks määrab ära seostumise sooleepiteelile ja teisel on toksiline toime ta lülitub sooleepiteeli rakkude membraani ja moodustab seal poori, mille kaudu lekivad sealt välja toitained. Magnetosoomid magnetiliste omadustega nanoosakesed. Koosnevad kas magnetiidist või greigiidist ( väävlirikkas keskkonnas) Paiknevad rakus ridade ehk ahelatena. Võimaldavad bakteritel liikuda ainult magnetväljas. ( põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid
• Ajalooliselt esines lastehaigusena, oli enne immuniseerimise algust 2-14-aastaste peamine surmapõhjus. Nüüd esineb üksikjuhte Brasiilias, Indias, Indoneesias, Filipiinidel. Viimane puhang endises NLiidus oli 90ndate keskel, kui haigestus 150000, suremus oli 3…23%. Epideemiale eelnes toksigeensete tüvede kandlus. Virulentsus. • Difteeria toksiin on A/B toksiin. Tox geeni toimetab rakku lüsogeenne beetafaag. Toksiinil on kolm funktsionaalset regiooni: katalüütiline A-ühik, retseptoriga seonduv regioon ja translokatsiooniregioon. Retseptoriks hepariini siduv epidermaalne kasvufaktor NS ja südamelihasrakkudel. Difteeriahaiged surevad südamelihase toksilise kahjustuse tõttu. Toime valgusünteesile elongatsioonifaktor 2 pärssimise kaudu. Pidurdab proteiinisünteesi, põhjustab raku surma ja pseudomembraani teket epiteelil. • Ilmselt on ka teisi virulentsusfaktoreid, kuid neid ei teata.
Valgu lagunemisel putuka vastse seedetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina. Moodustub sobiv keskkond ka batsilli endospooride idanemiseks. Vastne sureb. Kasutatakse taimekahjurite biotõrjes. Need preparaadid on maailmas suurimas koguses toodetavad biopestitsiidid. Kaubastatakse pulbrina, mis sisaldab spoore ja parasporaalkehasid. B. thuringensise toksiini (Bt toksiini) geen on kloneeritud ja sekveneeritud. Protoksiini M on 130-140 kDa, protsessitud toksiinil on M 30-80 kDa. Protoksiin on lahustumatu tavatingimustes ja seetõttu ohutu näiteks inimesele. Lahustuvaks muutub ta aluselises keskkonnas (pH9.5) ja redutseeritud keskkonnas (vastse sooles). Magnetosoomid Mõnedel bakteritel on leitud rakkudes magnetosoomid magnetiliste omadustega nanokerakesed. Magnettundlikud. Need koosnevad kas magnetiidist (Fe3O4) või greigiidist (Fe3S4). Väävlirikkas keskkonnas moodustub greigiit. Praegu on teada magnetosoomidega
annaabi.ee 
