tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse. 1938. aastal pöördus Prokovjev lõplikult tagasi Nõukogude Liitu. Publikumenu saatis tema balletti "Romeo ja Julia" (1938), 5. sümfooniat (1944) ja kantaati "Aleksandr Nevski" (1939). Pärast 6
Sellistes tingimusetse ei leidnud kõlapinda ükski Eur või Ameerikas tekkinud uue muusika suundumus. Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teoseid: klaveriteosed kirj varasel perioodil kuni 1918: I ja II klaverikontsert kuuluvad klaverikontserdi kullafondi; tsüklid: 20 miniatuurist koosnev klaveripaladetsükkel ,,Põgusad hetked"; ,,Sarkasmid". Prokofjevi uus klaverimängustiil: tema novaatorlikku klaverimöngustiili isel kiire tempo, rütminile aktiivsus, energiline motoorika, tokaatalikkus, sageli nim seda uudset klaverimängustiili löökpianismiks. Prokofjevi loomingu täht zanrid: 7 sümfooniat; 7 balletti: ,,Romeo ja Julia"; 7 ooperit ,,Armastus 3 apelisini vastu". D. Sõstakovitsi täht zanr tema loomingus: 20. saj silmapaistvamaid sümfoniste. Sõstakovitsi loomingu üldisel: Sümf on dram teosed, kus ta mõnikord kasutab ka koori ja vokaalsoliste. Tema sümf on monumentaalteosed. Loominguline käekiri pole üheselt määratlev, kõige lähemal seisab
harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid. Teise tähtsa osa helilooja loomingust moodustab lavamuusika. Ta on kirjutanud 8 ooperit, millest tuntumad on ,,Sõda ja rahu" ja koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu"
annaabi.ee 
