Minun mielestä on vähän vaikea sanota, millaista lajista se elokuva on, koska se ei ollut vain kaunis, romanttinen, hieno tai hauska. Se oli myös vähän surullinen, koska kysessä olivat sellaiset traagiset asiat, kuin elon tuhlaus ja lasten saamisen mahdollisuus. Näyttelijat eivät itsekään osa sanota, oli se hauska tai itkettävä kuva. Elokuva on valminnut vuonna 2013, ohjaaja on Johanna Vuoksenmaa ja pääosissa ovat Armi Toivanen (Sanna), Riku Nieminen (Aleksi), Aku Hirviniemi (Jouni) ja Essi Hellén (Aino). Elokuvan aloissa kaunis nuori nainen Sanna alkaa kirjoittamaan omaa tohtoriväitöskirjaa. Hänestään ihmiset ei voi asua toinentoisen kanssa elon loppuun, tai jos, sitten vain sen takia, että he tarvitsevat toinentoista, mutta ei rakkauden vuoksi. Hänellä on ystävä Aino, jonka suurin haave on miehen löytäminen ja lasten saaminen. Hän rakastuu Sannan assistentiin Jouniin, joka
Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et silbipiirile jäävad konsonandid on enamasti geminaatnasaalid või klusiilid. Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele
Korotkovi toonid – mida me teame sellest 100 aasta vanusest avastusest? (2005). Journal of the Estonian Society of Hypertension, (2): 32. http://www.ehy.kliinikum.ee/1-2005_webi.pdf (20.03.2008). Kunnamo, I. (1999). Lapse somaatiline uurimine perioodilistel läbivaatustel nõuandlas. Raamatus: Kunnamo, I., Nyberg, P., Alenius, H., Ellonen. M., Jousimaa, J., Keinänen- Kiukaanniemi, S., Mäkelä, M., Paakkari, P., Petterson, T., Pitkäla, K., Saarelma, M., Seppänen, M., Toivanen, A. & Varonen, H. (toim.). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I. (1999). Südame kuulatlemine ja vererõhu mõõtmine lastenõuandlas. Raamatus: Kunnamo, I., Nyberg, P., Alenius, H., Ellonen. M., Jousimaa, J., Keinänen- Kiukaanniemi, S., Mäkelä, M., Paakkari, P., Petterson, T., Pitkäla, K., Saarelma, M., Seppänen, M., Toivanen, A. & Varonen, H. (toim.). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kupari, M. & Nieminen, M. (2005). Süda ja veresooned
Erinevad manipulatsioonid murdsid 80ndatel siiski trükkalite ametiühingu vastupanu. NB! Inglismaa ja Prantsusmaa erinevustest oleks kasulik lugeda, mõistmaks erinevate maailmavaadete ja suhtumiste kujunemist ning nende osa ajaloos (mõtestada, kust on tulnud eestlaste-venelaste-sakslaste võimetus omavahel kommunikeerida) ning andmaks endale aru ühekülgse lähenemisviisi ohtudest (mh tähele panna, et oleme massikommunikatsiooni ajalugu esitamas anglo-ameerikalikult platvormilt!) - Vt. Toivanen, Erkki. Kahel pool Kanalit. Tallinn 2006. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Eesti angloameerika taustal Mis puudutab Eestit, siis ka siin oli rahvuslik ajakirjandus teatud määral vabadusvõitluse ilminguks, kuna kõrvuti ajakirjanduse järjepidevuse tekkega ja Jannseni aktiivse tegutsemisega hakkas rahvas osalema ettevõtmistes, mis jäid talutarest kaugemale, ajakirjandus ja seltsielu äratasid rahva.
annaabi.ee 
