Samas ei tundnud ma kordagi, et oleksin liiga vähe söönud, pigem ikka tundus, et söön rohkem. Usun, et kui oleksin toitumispäeviku pidamise ajal tegelenud oma tavapärase trenniga, mis on Tartusse tuleku ajast unarusse jäänud (mängin jalgpalli), siis kilokalorite hulk oleks ka suurem olnud, sest see võtab päris palju energiat ära. Kuid praegu liigun põhiliselt vaid koolist koju ja vastupidi, mis on vaid 2,5 km. Toidupüramiidist lähtudes toitusin ma üsna ühekülgselt. Mitte kordagi ei olnud mu menüüs kala, ning päevas sõin kas puuvilja või ainult juurvilja, ühte päeva mõlemat kahjuks korraga ei sattunud, kuid igas päevas oli üks neist olemas. See-eest üritan iga päev süüa piimatooteid või juua piima. Kuna olen suur magusasõber, siis tee sisse eelistan panna suhkru asemel mett, mis on natukene tervislikum. Tervislikku toitumist silmas pidades, et tohiks toidukordi vahele jääda, et ei tekiks mao
igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga . Levinud arvamuse kohaselt peaks toiduga saadavate rasvade ja süsivesikute kogus olema normist pidevalt suurem ning puudus peaks olema valkudest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oligi leida nendele küsimustele vastused. Oma toitumise jälgimiseks valisin detsembrikuu ja seda põhjusel, et selles kuus on tüüpilised koolipäevad, kus ma toitusin nagu koolipäevadel aastaringselt ikka. Koolipäevadel on üheks toidukorraks koolilõuna, kus arvasin, et toitainete kogused ja toidu energiasisaldus on kindlasti õiged. Detsembrikuusse jääb aga ka jõuluvaheaeg, kus eestlaste toitumistraditsioone arvestades võis oodata kindlasti rasvade ja süsivesikute liigtarbimist. Jälgisin küll terve kuu oma toitumist, aga töös toon välja vaid kolme päeva toitumise analüüsi- koolipäeva, puhkepäeva ning jõululaupäeva.
Seevastu monosahhariidid maiustused, viinamarjasuhkur pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Lisa Kui mina olin sportlane Mina olen tegelenud 3 aastat iluvõimlemisega ja 5 aastat kergejõustikuga. Kergejõustikus tegelesin 7-võistlusega. Kõige tugevamad alad olid mul jooksmine ja kaugushüpe. Toitusin mitmekesiselt. Sõin seda mida tahtsin. Võistluspäeval enne võistlusala ma ei söönud. Me sõbrannaga sõime kogu aeg peale võistlusi, kuna meil ei olnud aega süüa võistluste ajal ning täiskõhuga ei ole hea võistelda. Sportlased kasutavad ka toidulisandeid, mida mina ei kasutanud. Peale seda kui ma lõpetasin kergejõustikuga tegelemise olen ma hakannud natukene tervislikumalt toituma. Näiteks ma ei söö enam nii palju kiirtoitlustustoite. Seda
Ka iluvõimlemisega ei saanud ma siin jätkata, sest vanemad ei otsinud trenni ja ise ma ei osanud. No siis passisingi enamasti kodus, pugisin ja õppisin. Olin juba leppinud, et olen paks nohik ja Kerstist saab meie pere beib vms. Aga... siis tuli eelpuberteet ja teiste arvamus hakkas rohkem lugema. Suunasin kogu oma viha enda välimusele ja hakkasin toitu välja oksendama. Et see polnud kuigi meeldiv, proovisin söömise üldse lõpetada. Toitusin tükk aega ainult värskest kurgist ja rohelisest teest, mingil hetkel hakkasin ka ujumas käima. Lõpuks kaalusin 40 kilo, olles 160 cm pikk. Mu vanemad ei pannud tähele, et midagi valesti oleks olnud. Kujutad ette? Kõik, mis ma olin teinud, oli nende nimel, kuid ma ei pälvinud mingisugust laitust ega kiitust!" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 21). Kati leppis sellega, et ei suuda oma vanemate tähelepanu võita ning hakkas oma probleemi vastu võitlema
annaabi.ee 
