lamamisel kõrgus ) VALE JALATS JA LUUSTUMISHÄIRED LAI RIIETUS Lohvakas riietus Liiga kõrge konts soodustab lohakat Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad soodustab lordoosi kõnnakut ja Põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses lõtva kehahoidu ka rühivigu EMOTSIOONID Halb tuju, Keha varjamine Liiga pikk
à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti Kellel esinevad enim rühivead? 0,45 0,4 0,35 0,3 imikud 0,25 lapsed
ANEEMIA Kehvveresus - erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesus veres. Aneemia on haiguse olemasolu nähtavate tunnuste kogum, mis tuleb enne ravi määramist patogeenselt kindlaks määrata. Aneemiat võib lugeda sündroomiks, mille puhul erütrotsüütide arv, maht ning hemoglobiini kontsentratsioon vähenevad 1 allapoole normi piire. Erinevaid aneemiaid võivad põhjustada organismi rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne. ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID Aneemia korral kiireneb südametegevus ja suureneb südame minutimaht. Üldreeglina verevool kiireneb, kuid seoses hüpovoleemiaga (vere ruumala vähesus) võib väheneda areteriaalse vere juurdevool nahasse. Väheneb vere viskoossus ja tekib perifeerne vastupanu. Kõige selle tõttu tekivad tahhükardia (kiirenenud südametegevus) ja tahhüpnoe (haiguslikult kiirenenud hingamine), mõnikord stenokardia hood (surutustunne rindkere
2010). 1.3 Mõõdukus Mõõdukus tähendab, et toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Päevane energiakogus võiks jaguneda viie toidukorra vahel, millest kolm oleksid põhitoidukorrad ning kaks vahepalad. Samuti tuleb olla väga tagasihoidlik suhkru-, soola- ja rasvarikaste toitude tarbimisega (Deikina & Jõeleht: 2010). Inimeste toitumisvead on soodustavaks teguriks haiguste puhul. Õige toitumisega on seotud nii välimus, elu kestus, tervislik seisund ning töövõime. Üheks suurimaks veaks tänapäeva ühiskonnas ja toitumiskommetes on süüa palju magusat ja rasvast. Tervislik on kaloritevaene mitmekesine toit piiratud rasvade ja süsivesikute hulgaga (Söö terviseks). 1.4 Toitumine vastavalt vajadusele Väga tähtsaks teguriks on süüa vastavalt vajadusele. See tähendab, et toit peab varustama
2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab andma inimesele vajalikul hulgal energiat ja toitaineid. Toit on vajalik, et inimene kasvaks, areneks ja oleks terve. Täiskasvanud inimene vajab toitu: ainevahetuseks, koerakkude uuendamiseks, töö ja tegevusega kulunud energia taastamiseks, vajalike toitainete varude loomiseks organismis. Valest toitumisest tuleneb üle 70% haigustest. Juba ühe päeva toitumisvead võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: väsimus, 22 halb enesetunne, näljatunne ja magusaisu, mao- ja soolestikuvaevused, rahutus, suurenenud vajadus kohvi ja tubakatoodete järele, unetus. Pikemaajaline vale toitumise tagajärgedeks on: üle- ja alakaal, vererõhu tõus, pidev väsimus ja ükskõiksus, keskendumisvõime puudumine,
annaabi.ee 
