Juuretis: Juuretis on rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Seda valmistatakse vanaks jäänud leivast. Juuretise ülesanded on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude kalgendamine, jogurtile omaste lõhna- ja maitseainete eritamine ning vajaliku tiheduse tagamine. Juuretise bakterid lõhustavad ka piimavalke ja piimarasvu, mida inimorganism sellisel kujul paremini omastab. Piimhappebakterid: Toitumisteadus soovitab piimhappebakteritega rikastatud toiduainete söömist. Pikaajaliste uuringutega on tõestatud, et probiootilised bakterid taastavad antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, parandavad laktoosi lõhustamist ja seega ka omastamist, tõhustavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist, vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning
Sissejuhatus Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks
ANIOONID Anioon on miinus (-) laenguga osake. Anioonidest on olulised: OH-; HCO3-;CO32- ; H2PO4-;HPO42-;Cl-. 1. OH-; Cl- - Osalevad katioon- anioon tasakaalu tagamises. 1. HCO3-;CO32 - Moodustuvad süsihappegaasi lahustumisel vees 2. H2PO4-;HPO42 - Nukleniin hapete ja fosfolipiidide koostises 3. I- - Kilpnäärme talitlemiseks hädavajalik Magneesium Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Milleks on vaja magneesiumit? Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks
Selleks, et tagada kõikide elanikkonna gruppide esindajatel normaalseks ainevahetuseks vajalike toitainete omastamise ning vähendada ennetatavate krooniliste haiguste riski, on tänapäeval väga paljud riigid välja andnud toitumissoovitused. Toitumissoovitused põhinevad nii makro- (valgud, rasvad, süsivesikud, vesi) kui ka mikrotoitainete (mineraalained, vitamiinid) ning toiduenergia vajadusel, lähtudes ealisest põhiainevahetusest ning koormusest nii tööl kui ka vabal ajal. Kaasaegne toitumisteadus on enamasti inimkeskne biokeemiline teadus, mis võtab arvesse nii sotsiaalseid kui keskkonnast tulenevaid aspekte. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, sotsiaalkultuurilist kuuluvust ja elanike toitumisharjumusi, on 7 Eestile kõige lähedasemad ,,Põhjamaade toitumissoovitused", mille neljas väljaanne võeti aluseks ,,Eesti toitumis- ja toidusoovitused" koostamisel, mis avaldati 2006
annaabi.ee 
