seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud Suuõõnes pärmseened (soor) Nahal võivad tekkida nahaseenhaigused Kõõmaseen peanahal “Kassihaigus” Kasutatud allikad http://www.biology.ed.ac
letsideaalne ap. · lekanoraalne ap. 6. Samblike dualistlik olemus. Müko- ja fotobiondi vahelised suhted samblikes Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist. Samblikukomponentide vahel toimivad (laias mõistes) sümbiootilised suhted. Mükobiont toitub biotroofina hangib vajalikud toitained elusalt fotobiondilt. Samblikuks olemine e. lihheniseerumine kui seente üks võimalik toitumisstrateegia (saprotroofsuse ja parasitismi kõrval). Lihheniseerumise erijuht: · fakultatiivsed samblikud soodsates oludes toituvad saprotroofidena sunud org. ainest, eba-soodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad sambliku ja toituvad fotobiondi arvel Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu saab toitaineid, fotobiondi kasu varustatud vee ja mineraal-
hakkama saada herbivooria kui koosluste liigirikkust tõstev mehhanism, nt liigirikkad puisniidud, loopealsed seal on herbivooria (või ka niitmise) mõju oluline, surudes kiirema kasvuga, arvukamaid taimi allapoole). Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Suhete muutlikkus ökoloogilises ajaskaalas: o Populatsiooni tasandil toimuv muutus on ümberspetsialiseerumine, nt teist tüüpi toiduobjekti või toitumisstrateegia valik (oluline roll semiootilistel protsessidel) o Koosluse tasandil toimuvate muutuste näiteks on suksessioon kui ühtede liikide asendumine teistega teatud kindla järjekorra alusel (domineerimisel põhinev konkurents) Lisaks võib ökoloogiliste suhetes muutusi toimuda ka evolutsioonilises ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi
tavaline kiskjate järglastel jahipidamise õppimisel. Innovatiivse õppimise korral suudavad loomad lahendada olukordi, millega nad ei ole kunagi varem elus kokku puutunud eelneva elukogemuse põhjal, ilma et nad peaksid läbi proovima kõiki võimalikke lahendusi. Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm. Selline õppimine on iseloomulik eelkõige primaatidele, sealhulgas inimesele. Toitumiskäitumine optimaalne toitumisstrateegia- minimaalse energiakuluga maksimaalse energia saamise, kulutades selleks võimalikult vähe aega. Kanadas elavad varesed, kes toituvad tigudest purustades tigude kõvad kojad neid õhust kividele alla visates. 7. Populatsiooniökoloogia Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Optimaalse tiheduse korral jätkub kõigile isenditele aasta ringi nii toitu kui ka eluruumi ning populatsiooni iive on maksimaalne. selle
annaabi.ee 
